Kuna pakkumine laopindade osas Tallinnas ja
Tartus on suurenenud ning nõudlus vähenenud, on olnud surve hindade alanemiseks,
seisab Uus Maa Kinnisvarabüroo selle aasta II kvartali turuülevaates.
Kinnisvaraturul on hetkel piisavalt projekti tasandil olevaid pakkumisi, kus arendajad ootavad klienti, kelle soovi järgi sobilik hoone rajada. Selliselt uute ruumide otsimine annab ettevõttele võimaluse täpselt oma soovide järgi uus pind leida, kuid miinuseks on projekti valmimisaeg.
Uute, nüüdisaegsete tootmisruumide üürihinnad algavad 75 kr/m² ning ulatuvad kuni 90 kr/m². Kui asuda arendajaga läbirääkimistesse, kes on nõus hoone kliendi soovide järgi rajama, on reaalne üürihind 75 kr/m² juurde tingida.
Tartu linna lähiümbruses on pakkumises kümneid tuhandeid ruutmeetreid äri- ja tootmismaad, mille vastu huvi hetkel täielikult puudub, seisab ülevaates. Kuna pakkumine ületab oluliselt nõudlust, siis on samuti märgata hindade alanemist, kuid ostjates see huvi ei ärata – näiteks Ülenurme Tehnopargis on keskmine hinnatase võrreldes aasta algusega langenud umbes 15%, kuid olulist nõudluse kasvu see kaasa pole toonud.
Äriotstarbelisi objekte on pakkumises nii linnas, linna servas kui ka Tartust kaugemal ja suure tõenäosusega suureneb see veelgi. Nõudlus seevastu on oluliselt vähenenud, eriti suur on olnud langus maade ning tootmis- ja laohoonete osas. Vaatamata pakkumismahu suurenemisele ei ole aga hinnad oluliselt langenud. Peamiselt on hindasid langetatud tootmis- ja laohoonetel (üksikutel objektidel kuni 10%) ning ärimaadel.
Seotud lood
Uus Maa Kinnisvarabüroo avaldatud selle
aasta II kvartalis turuülevaatest nähtub, et Tartu, Pärnu ja Haapsalu
korteriturud on rahulikud, uusi kortereid pakkumisse ei ole lisandunud ning
hinnatase on linnades stabiilse ja väikeses languses.
Uus Maa Kinnisvarabüroo täna avaldatud
2008. aasta II kvartali turuülevaatest selgub, et pealinnas on ülepakkumises
keskpärase viimistlusega uued korterid ning nõutumate kirja tõusnud remonti
vajavad kesk- ja äärelinna korterid.
Tallinna Lennujaam tahab saavutada süsinikuneutraalsuse järgmisel ja kliimaneutraalsuse 2030. aastal. Neist viimane eesmärk on Tallinna Lennujaama finantsjuhi ja juhatuse liikme Anneli Turkini sõnul ambitsioonikas ja väljakutsuv, sest kõiki tehnoloogiaid selle saavutamiseks veel olemas ei ole.