Kiirtoidukett McDonald’s, mis on Rootsis
läinud uue strateegia teed, pakkudes rohelisemat ja tervislikumat toitu, lööb
muudatuste tõttu varasemaid rekordeid.
McDonald’si menüüs on nüüd muu hulgas näiteks väherasvane mahepõllumajanduslik piim, Go Greeni oasalat ja täisteraleib. Kokku võib keti Rootsi 230 kiirtoidurestoranis endale toidu tellida 300 erineva menüüvaliku seast, millest järjest suurema osa moodustab senisest tervislikum toit, kirjutas di.se.
Keti uus põhimõte on nüüd senise kiirtoidu asemel hea kiirtoit, mis on Rootsis viimase 20 kuu jooksul müügirekordi toonud 18 kuul.
McDonald’sil oli kümnendi algul väljakujunenud turgudel kõikjal rasked ajad. Paari aastaga langes müük, tugeva löögi andis dokumentaalfilm „Super size me“.
„Otsustasime, et uute restoranide avamise asemel asume suurendama olemasolevate restoranide kliendibaasi. Eesmärkideni oleme jõudnud menüü jõulise laiendamise ja uuendamisega,“ rääkis McDonald’si Rootsi esinduse kommunikatsioonijuht Raymond Mankowitz.
Muudatused on andnud häid tulemusi. Möödunud aastal tõusis klientide arv Rootsis 4,5 miljonini ja käive ulatus esimest korda üle 4 miljardi Rootsi krooni (ligi 7 miljardi Eesti kroonini).
Kiirtoiduketti nõustava konsultatsioonifirma Cordial juht Linus Malmberg ütles, et ettevõte on läbi teinud suurima sõjajärgse muutuse.
Möödunud aastal müüdi Rootsi McDonald’si restoranides 1500 tonni salatit. Uue Happy meal’i kasutuselevõtust möödunud aasta aprillis müüdi aasta lõpuni 322 tonni porgandeid ja 304 tonni õunu.
Seotud lood
Ameeriklased võivad kallinevate hindade
tõttu jääda ilma oma lemmikust rämpstoidust, 1 dollarilisest ehk 10
kroonisest juustuburgerist.
McDonald'si vähemalt aasta avatud
söögikohtades kasvas müük veebruaris aastataguse ajaga võrrelduna 12 protsenti,
kasv tuli Euroopast ja Aasiast, vahendab Bloomberg.
Premier Restaurants Eesti AS (endine
McDonald's Eesti AS - toim) nõuab Harju maakohtus Fixor Investilt 8 368 896
krooni.
Kliimamuutuste tagajärjel kehtestatud rangemad regulatsioonid seavad ettevõtetele uusi ootusi ja kohustusi, suunates neid looma üha jätkusuutlikumaid ärimudeleid. SEB jätkusuutlikkuse juht Tatjana Vakulenko rõhutab, et pangad ei ole seejuures pelgalt finantseerijad, vaid ka olulised partnerid ja nõustajad, aidates ettevõtetel muuta rohepöördega seotud väljakutseid konkurentsieeliseks.