Kuigi enamasti jätavad ettevõtted ja
asutused valesti kasutatud eurorahad tagasi maksmata, on mõne rikkumise
eest kogu toetus tagasi makstud ja teise eest tingimisi vangi mindud.
Näiteks tööturuamet paistab silma riigihangete reeglite rikkumisega, mullu esines tervelt 18 rikkumust ELi struktuurifondi rahade kasutamisel.
Kui Equali ja struktuurifondide kasutamisel oli rikkumiste esirinnas mitteabikõlbulikud kulud ja hangetega seonduv, siis Phare programmi abitaolejad osutusid loomingulisemateks.
Näiteks Entsüklopeediakirjastuse AS trükkis 470 lisaeksemplari toetuse abil toodetud ja tasuta jagamiseks mõeldud raamatut ning müüs need maha. EL andis raamatute tegemiseks 4046 krooni. Politsei lõpetas menetluse kuriteo koosseisu puudumisega. Müügist teenitud raha kanti riigieelarvesse.
Raudteeinspektsiooni projektis paigaldati ligikaudu 60% raudteeliipritest projektivälisesse kohta. Lisaks ei vastanud liiprite terasesisaldus kvaliteedinõuetele ja seega ei olnud kulud abikõlblikud. Eesti tagastas kogu rikkumisega seotud 36 215 607 krooni suuruse toetuse.
Eesti Tuuleenergia Assotsiatsioon keeldus kasutamata ettemaksu tagastamast viidates makseraskustele. 73 139,56 krooni suurune toetus tagastati riigieelarvest ja ETEA vastu esitati nõue kohtusse.
Raha tagasimaksmine pole karmim, mis reeglite rikkujaid oodata võib. Tööturuameti projekti toetuse hindaja oli hankijaga seotud. Kohus karistas huvide konflikti eest kaheaastase tingimisi vangistusega. Eesti tagastas 3 014 036 kroonise toetuse.
Seotud lood
Tartu maakohtu teatel karistas kohus 25 000
krooni võltsinud ja töökaaslaste vahendusel kaubandusvõrku poetanud Gunnar
Pärnaltit (28) neljaaastase tingimisi vangistusega.
Nelja aasta jooksul on tuvastatud ligi 200
miljoni krooni ulatuses euroraha väärkasutust, eriti hull oli olukord Eesti
esimesel ELi aastal, kui rikkumisi avastati enam kui 100 miljoni krooni osas.
Euroopa Liidu raha kasutamise
kontrollimisel avastati mullu peamiste rikkumistena raha küsimist tegevusteks,
mida tegelikult ei tehtud. Lisaks kasutatu toetuse eest ostetut algselt lubatust
erineval otstarbel ja eirati hankereegleid.
Kui majandusnäitajad langevad, tõuseb vajadus turvateenuste järele, sest kuritegevus hoogustub. G4Si juhatuse esimees Priit Sarapuu ütles, et enim toimub kuritegusid just mehitamata valvega väliobjektidel, kus pimeda aja saabudes on kurjategijatel mugav tegutseda.
Enimloetud
5
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Hetkel kuum
“Infortar on kodubörsi üks ambitsioonikamaid ettevõtteid”
Tagasi Äripäeva esilehele