Nelja aasta jooksul on tuvastatud ligi 200
miljoni krooni ulatuses euroraha väärkasutust, eriti hull oli olukord Eesti
esimesel ELi aastal, kui rikkumisi avastati enam kui 100 miljoni krooni osas.
Tõsi, enamik rahast ehk 156 miljonit on hiljem siiski tagasi saadud, tasaarveldatud või jäetud hoopis välja maksmata, sest rikkumine avastati enne raha välja maksmist.
Rahandusministeeriumi avaldatud ülevaatest selgub, et kokku on 2004-2007 aasta jooksul Eestis tuvastatud 149 raha väärkasutust, kusjuures selliste juhtumite arv kasvas hüppeliselt eelmisel aastal, kui 65 korral ei toiminud raha kasutajad toetusega nii nagu oleksid pidanud. Rahandusministeerium peab sellist arvestust alates 2004. aasta algusest.
Kolmandik avastatud rikkumistest on toimunud Euroopa Sotsiaalfondi rahade kasutamisel. Suure osa nende rahade kasutamist koordineerib tööturuamet. Teine kolmandik rikkumisi ehk 48 juhtumit on avastatud seoses ELi Regionaalarengu Fondi (ERDF) rahade jaotamisel.
Seotud lood
Kuigi enamasti jätavad ettevõtted ja
asutused valesti kasutatud eurorahad tagasi maksmata, on mõne rikkumise
eest kogu toetus tagasi makstud ja teise eest tingimisi vangi mindud.
Euroopa Liidu raha kasutamise
kontrollimisel avastati mullu peamiste rikkumistena raha küsimist tegevusteks,
mida tegelikult ei tehtud. Lisaks kasutatu toetuse eest ostetut algselt lubatust
erineval otstarbel ja eirati hankereegleid.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.