Piloodid, tüürimehed ja sõidukijuhid peavad
tänapäeval valitsema sõiduriistu kirurgi täpsuse ja pereema kokkuhoidlikkusega.
Sest just nendest sõltuvad ettevõtete jaoks kütusekuludelt kokku hoitud
miljonid.
Näiteks Estonian Air on suutnud oma kokkuhoiuprogrammiga aastas säästa ligi 5% kütust. Piloodi osa on suur: ta peab lendama optimaalse kiirusega, arvestama tuule suunda ja tugevust ning laskuma sellise rahulikkusega, mis teeb lisaks lennukartlikele reisijatele rõõmu ka kütusepaagile.
Mitte kogu kokkuhoid ei tule õhust. Nii tuleb mootoreid armastusega pesta, sest puhtana nõuavad nad vähem kütust. Finnair päästab lennukimootorite usinama küürimisega miljon eurot aastas.
Omad nipid on ka lennuki säästlikul lastimisel. Lääne lennufirmad on pannud lennukid kaalujälgimisrežiimile. Rasked istmed ja toidukärud? Välja vahetada. Liiga palju vedelikku tualetis? Vähem kaasa võtta. USA lennufirmale Northwest tähendab iga tosin kaotatud kilo 4,4 miljonit krooni kokkuhoidu aastas.
Kuna juhtide roll on nii tähtis, siis käituvad paljud ettevõtted põhimõttel: usalda, aga kontrolli. Sõbra Takso on muutnud oma palgasüsteemi, nii et juhtide sissetulekud sõltuvad oskusest kütust säästa. Juhatuse liige Margus Trempi kinnitab, et palgaliste taksojuhtide puhul on hakatud vaatama, kui palju neil kütust läheb. Kellel sama teenistuse peale rohkem kilomeetreid kulub (loe: kes teeb rohkem erasõite), sellel on palk madalam. Tulemus: 1,5% kokkuhoidu kütusekuludelt.
Edelaraudteegi jälgib täpselt, kuipalju vedurijuhid kütust tarvitavad. Käitusjuht Tõnu Sarapuu sõnul on normid paigas. Kes vähem kulutab, saab preemiat. Kes rohkem, sel tuleb leppida madalama töötasuga.Nii mõnigi firma saadab oma veokijuhid ökonoomse sõidu koolitusele. Säästlikku sõitu õpetav Scania juhikoolitaja Üllar Läänesaar teatab, et kõiki nippe arvestades võib juht isegi 10% kütusekuludelt säästa. Õppida tasub. Ühel testsõidul läbis 19 juhti sama veokiga sama teed. Kui esimene kulutas 100 km peale 26 liitrit kütust, siis viimane tervelt 12 liitrit rohkem.Säästupoliitikast pole bensiini kallinedes pääsenud isegi Eesti Politsei. Väljakutsetele vastamata ei jäeta, aga regulaarseid autopatrulle on Eestis nüüd vähem.
Üks kindlamaid kokkuhoiuviise on kõigile tuntud praktika osta uus masin.
Seda teed on läinud näiteks Tallink. Ettevõtte 15 reisilaevast üheksa on ehitatud alles pärast 2000. aastat. Muide, hügieen aitab ka laevadel paremini libiseda. Seda teab hästi Viking Line, kes lööb nüüd laevakered läikima ühe suve jooksul kaks korda tihemini.
Laevafirmadel aitab kütust kokku hoida ka graafikus püsimine. Kõlab üllatavalt, aga täpne väljumine ja sadamasse jõudmine on aidanud Viking Line'il 3% vähem kütust tarvitada.
Seotud lood
Kui mootorikütuste maailmaturu hinnatase
jääb nädalavahetuse tasemele pidama, on kütuse odavnemist oodata ka Eestis,
lubasid nii Eesti Statoili kontseptsioonijuht Kai Realo kui ka Neste Eesti
jaemüügijuht Ivar Kohv.
Soomlased tankisid aasta alguses selgelt
vähem kütust kui varem, bensiini tarbimine vähenes esimesel poolaastal 5%
võrreldes eelmise aasta sama ajaga.
Rootsis jätkuvad kütusehinnad langust,
viimaste päevadega on bensiini hind kukkunud 50 ööri liitrilt, jõudes kevadel
olnud tasemele.
Vastavaldatud statistika näitab, et Rootsis
on teises kvartalis auto kasutamine aastatagusega võrreldes vähenenud.
Kuna ärikinnisvara arendatakse reeglina vaid üürimiseks, on endale A-klassi büroopinna ostmine harvaesinev võimalus, mida edukal ettevõttel tasub väga tõsiselt kaaluda, rõhutab Tallinna südalinnas paikneva
Büroo 31 müügijuht Taavi Reimets ning lisab kogemusele tuginedes, et omanikuna tekib kasu nii kohe kui ka kaugemas tulevikus.