Peaminister Vladimir
Putini eilse söeturu hindadega manipuleerimises süüdistava sõnavõtu järel langes
terase- ja söetootja Metšel aktsia
kolmandiku võrra, põhiomanik Igor Zjuzin kaotas sellega 3,5 miljardit dollarit
ja turgutab nüüd südameprobleemide tõttu haiglas tervist.
Taoline rünnak suurettevõtte ja selle omaniku vastu on esimene pärast JUKOSe vastu suunatud kampaaniat, kirjutas ajaleht Kommersant. Putin kõneles eilsel nõupidamisel karmil toonil kivisöe ja terase hindade tõusust siseturul. Hinda on tõstnud kõik tootjad, kuid Putini avaliku kriitika sai üks firma ja selle omanik, kes ei ole hoopiski selle ala suurim tegija.
"Meil on selline lugupeetud ettevõte nagu Metšel. Me muide kutsusime tema juhti ja omanikku ka siia nõupidamisele, tema aga jäi ootamatult haigeks. Igatahes on teada, et selle aasta esimeses kvartalis müüs ettevõte toorainet välismaale poolega maailmaturu hinnast. Ja kuhu jäi tulu riigile maksude näol?," kõneles Putin.
"Muidugi, haigus on haigus. Aga ma arvan, et Igor Vladimirovitšil /Zjuzinil/ tuleks terveks saada nii ruttu kui võimalik. Muidu tuleb talle arst saata, kes need hädad korda teeb," kommenteeris peaminister. Zjuzin (48) siirdus ravile päev pärast kutse saamist sellele nõupidamisele.
Putin ütles, et riiklik monopolidevastane amet ning võib-olla ka prokuratuuri uurimiskomisjon peaks Metšeli hinnakujundusele pöörama erilist tähelepanu. Amet on selle aasta jooksul söe ja terase tõusnud hindu Vene turul juba uurinud. Juuni lõpul kohtumisel asepeaminister Igor Setšiniga said söe- ja terasetootjad nõuande sõlmida oma toodete müügiks pikaajalised lepingud, millega riik tegi neile oma positsiooni selgeks. 22. juulil teatas Metšel, et on nõus nii ka tegema.
Ajalehe allikate kohaselt tõid Zjuzini peaministri erilise tähelepanu ette kolleegid-konkurendid, iseäranis Novolipetski terasetehase omanik Vladimir Lissin. Eelmisel nädalal algatas kaebuste alusel Metšeli grupi ettevõtete suhtes menetluse monopolidevastane amet. Nood olid katkestanud Novolipetskisse koksi tarnimise ning keeldunud uut tarnelepingut sõlmimast. Riigiamet süüdistas Metšeli oma söe koksistamise turul domineeriva positsiooni kasutamises hinna tõstmiseks. Karistus selle eest on kuni 2% rikkumise kestuse aja käibest.
Putin esines eilsel üritusel veidi peale New Yorgi börsi avamist, kus kritiseeritav ettevõte on noteeritud. Seejärel langes aktsia kahe tunniga 38%, päeva lõpuks jäi languseks 30%. Ettevõtte turukapitalisatsioon langes ligi 5 mld dollarit. Sel nädalal plaanis ettevõte tulla Vene turule eelisaktsiaga, peale kutset Putini nõupidamisele lükati kava edasi. Sügiseks oli plaanitud suuremat osa ettevõtte kaevandusaktivaid omava Mechel Mining`i IPO, mis nüüd tuleb ilmselt kavast kustutada.
Ajalehe presidendi administratsioonile lähedase allika andmeil ei ole praegu kavas ettevõtet omanikult ära võtta nagu JUKOSe juhtumis. "Kui ta ajab korrektset turupoliitikat, on Metšeliga kõik korras," rääkis Vladimir Lissin Interfaxile pärast kohtumist Putiniga. Siiski on riigifirma Rosoboroneksport poolt asutatud Russpetsstal ilmutanud ettevõtte vastu huvi.
Zjugini gruppi (tema osalus seal on 69,87%) kuuluv Tšeljabinski kombinaat on riigi suurim eriterase tootja ning Rosoboroneksport tahab selle üle kontrolli. 2007.a. suvel lükkas Metšel sellesuunalised ettepanekud tagasi. "Ma arvan, et Metšel võib meelt muuta, kui holding /Russpetsstal/ on jalgele tõusnud," rääkis tollane Rosoboroneksporti juht Sergei Tšemezov. Toonane ülevõtmishuvi ei ole tänaseks kadunud.
Seotud lood
Teisel katsel rahustada Metšeli afääri
pärast mures olevaid investoreid kutsus Venemaa president Dmitri Medvedev võime
üles mitte ahistama erafirmasid ja viimaseid maksma täiel määral makse.
Venemaale investeerivatele
välisinvestoritele meenutati seal tegutsemise poliitilist riski, kui paar lauset
peaminister Vladimir Putinilt kaotasid poole New Yorgi börsil noteeritud
terasetootja Metšeli aktsia väärtusest.
Vastupidiselt Venemaa peaministri karmidele
avaldustele ebasobivate ärimeeste suhtes esines president täna seisukohaga, et
õiguskaitseorganid peaks loobuma käitumast ettevõtjate suhtes košmaarina.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.