Tegemist on eetikaküsimusega, siin peaks
vastutama kultuurkapitali nõukogu, tuleb selgitada, millised on rahaeraldamise
põhimõtted, reeglid ja aruandlus, ütleb riigikontrolli kommunikatsioonijuht
Toomas Mattson.
Riigikontroll auditeeris kultuurkapitali rahaeraldusi viimati aastal 2003, kui kultuurkapitali juht oli Avo Viiol. Riigikontroll leidis toona räigeid rikkumisi nii juhi Avo Viioli kui ka kogu sihtkapitali aruandluses ja raamatupidamises.
Pärast hasartmängumaksu nõukogu rahaeralduste kontrolli 2003. aastal tegi ettepaneku teiste hulgas kultuuriministrile, et tuleb välja töötada ja kehtestada protseduurireeglid taotluste hindamiseks ning toetuste kasutamise kontrollimiseks. Samuti nõuda taotlejalt enne lepingu sõlmimist täpsustatud ja ministeeriumiga kooskõlastatud projektikirjeldust ja eelarvet. Kontrollaruandes seisis, et aruandlus on tihti formaalne ja aruanded jäetakse tähtajaks esitamata.
Praegu on kultuurkapitali kodulehel olemas link ka aruandevõlglaste kohta, kuid seda saab vaadata ainult inimese isikukoodi või ettevõtte registrikoodi kaudu.
Tänane Äripäev kirjutab, et kultuurkapitalist on viimase paari aastaga saanud kui riiklik turismibüroo, sest hulk näitlejaid on avastanud mooduse kulka toetuste eest kultuuri- ja enesetäiendamisreiside sildi all eksootilisi paiku külastada.
Kummalisel kombel pole rännukirg tabanud muusikuid, kunstnikke ega kirjanikke, kes küsivad riigilt raha raamatu ilmutamiseks, pilliremondiks või laulutundideks. Rändavad ainult näitlejad. Nad ei pelga reiside eest küsida kümneid tuhandeid kroone. Riik pole ka rahaga kitsi: viimase, 80 000kroonise rahasüsti said noored näitlejad, kes oma kaasadega siirduvad ümbermaailmareisile.