Euroopa Liidu 45 miljardi euro suurune
Ühine Põllumajanduspoliitka (ÜPP) võib põhjustada tuhandeid südamehaiguste ja
rabandust poolt tekitatud surmasid iga aasta kuna propageeritakse rasvaseid
toite, teatab uuele Briti uuringule tuginedes WHO.
Põllupidajate otsetoetused on viinud suuremahulisele piima ja veiseliha ületootmisele Euroopas ning ülejäänud toit siis kasutatakse ära „põhimõtteliselt kui töödeldud toitudesse peidetud rasv“ leiti Liverpooli Ülikooli poolt tehtud uuringus, kirjutas euobserver.com
EL kulutab igaaastaselt umbes 16 miljardit € ainuüksi piima tootmise edendamiseks ning sellest 500 miljonit läheb kodumaise või tarbimise suurendamiseks.
Uute andmete kohaselt võib aga ÜPP osutuda ohuks Euroopa kodanike tervisele ning suurendada ebatervisliku toitumise osakaalu. Seda süsteemi võib vastuoluliselt nimetada ka plaaniks tappa eurooplasi südamehaigustega, leidsid uuringu autorid.
Vaadeldes 15 EL liikmesriiki enne 2004 aasta laienemist, siis iga aasta on surnud võimalikesse ÜPP poolt põhjustatud südamehaigustesse umbes 9800 inimest ning rabandustesse veel lisaks 3000 inimest.
Teadlased hoiatavad, et Poola valitsuse pingutused aastal 1990 – 2002 vähendamaks rasvaste toitude tootmisele suunatud abi ning muutmaks põllumajandusturge vabamaks võivad nüüd luhta minna kuna riik ühines ÜPP süsteemiga 4 aastat tagasi. Poola plaanid põllumajanduses aitasid kaasa südamehaigustega seotud surmade vähenemisele 40% võrra.
Uute leidude alusel plaanitakse novembris läbi suruda ka ettepanekud ÜPP reformimiseks. ÜPP „tervisekontrolliks“ nimetatud reformiplaan näeb ette vähendada talunikele makstavaid otsetoetusi ning suurendada EL põllumajandustoodangut, et vastata toiduhindade tõusule.
Laiem arutelu Ühtse Põllumajanduspoliitika üle leiab aset Euroopa Liidu järgmise aasta eelarve koostamise ajal.
Seotud lood
Euroopa Komisjoni asepresident Siim Kallas,
kes juba mõnd aega võitleb Euroopa Liidus läbipaistvuse eest, sai töövõidu, kui
liit teatas, et on nõus avalikustama põllumajandustoetuste saajate nimed.
Südamehaigused on kujunenud ELi suurimaks terviseprobleemiks. 2003. a suri ELis neisse 2 miljonit inimest ja ligi 4,5 miljonil mõjutas see igapäevaelu.
Euroopa Parlament teatas, et nõuab kiiret
põllumajanduse, akvakultuuri ja maaelu rahastamise kasvu. Lisaks palutakse
uurida spekulantide mõju toiduainete hinnale.
Telia Digikoristuspäev toimub juba 31. jaanuaril. Meenutame, kuidas viidi sel aastal digikoristust läbi Eesti Kaitseväes, kus IT-süsteemidest ja seadmetest kustutati kokku kümnete terabaitide ulatuses digikeltsa.