EML: automaksu idee näitab lugupidamatust maksumaksja suhtes

Täna, mil kogu maailm mälestab Hiroshimale tuumapommi heitmise aastapäeva, on Eesti juhtivpoliitikud visanud tuumapommi kõigile autokasutajatele. Ajakirjanduses avaldatud andmete kohaselt plaanitakse nii ametiauto erisoodustuse määra tõstmist kui päris uue automaksu kehtestamist kõigile autoomanikele.

Maksumaksjat liidu arvates on autoomanike maksustamise kavatsus sama küüniline ja hoolimatu samm nagu Tallinna maamaksutõus. Kui valitsusel oleks tõepoolest siiras soov piirata autokasutust ja säästa keskkonda, siis ei tegeleks ta uute maksude väljamõtlemisega kiirustades ja just praegu, kui on tekkinud tõsised raskused järgmise aasta eelarve kokkupanemisega.

Kui valitsusel oleks siiras soov vähendada Eesti teedel liikuvate sõiduautode arvu, siis räägiks ta praegu ka näiteks ühistranspordi soodustamisest, tööandja võimalusest hüvitada töötajatele maksuvabalt tööle- ja kojusõiduks ühistranspordi kasutamise kulusid jne. Üheaegselt erisoodustuse maksubaasi tõstmisega tuleb kindlasti tõsta ka isikliku sõiduauto kasutamise hüvitise maksuvaba piirmäära. Praegune jäik maksusüsteem soodustab sõiduautode arvu kasvamist, sest tööandjal on tihti soodsam soetada töötajale tööasjade ajamiseks ametiauto, kuigi töötajal oleks võimalik kasutada oma isiklikku sõidukit.

Sõiduauto erisoodustuse maksustamine peab vastama auto hinnale ja selle kasutamise tegelikele kuludele. Praeguse 2000-kroonise kuumäära suvaline tõstmine võib endaga kaasa tuua selle, et seni õiguskuulekad ettevõtjad loobuvad maksu vabatahtlikust deklareerimisest ning riik kannab loodetud lisamiljonite asemel hoopis kahju.

Maksumaksjate liit on seisukohal, et kui valitsuskoalitsioon võttis omal ajal vastu otsuse langetada tulumaksumäära 18 protsendini ning fikseerida see otsus siduvalt tulumaksuseaduse sätetes, siis ühes sellega võttis valitsus omale kohustuse tagada riigieelarve tasakaal maksulaekumiste vähenemise tingimustes. Seega ei tohiks vajadus kulusid kärpida tulla ühelegi ministrile üllatusena. Kui minister või valitsus tervikuna ei saa võetud lubaduste täitmisega hakkama, siis peab ta tagasi astuma.

Mistahes uute maksude kehtestamine praeguses olukorras oleks Eesti majanduse arengule ohtlik. Pigem peaks valitsus mõtlema selle peale, kuidas soodustada ja arendada ettevõtlust, eriti väikeettevõtlust, aidata kaasa töökohtade säilitamisele ja uute töökohtade loomisele ning Eesti majanduse konkurentsivõime säilitamisele. Selle eesmärgi nimel oleks mõistlik teha pigem maksusoodustusi, näiteks kehtestada sotsiaalmaksule ülempiir, vabastada Eestis lühiajaliselt töötavad välismaalased sotsiaalmaksust, vähendada füüsilisest isikust ettevõtja sotsiaalmaksukoormust, kehtestada maksuvabastus füüsilise isiku kinnisvara, väärtpaberite ja metsamaterjali võõrandamisest saadud tuludele, kaotada tasemekoolituse maksustamine erisoodustusena jne.

Maksude kehtestamisel ei tohi ignoreerida demokraatlikus õigusriigis kehtivatest õiguse üldpõhimõtetest nagu õiguspärase ootus, maksumaksjate võrdne kohtlemine, topeltmaksustamise keeld jne. Need põhimõtted kehtivad ühtemoodi sõltumata sellest, kas riigieelarve on parajasti ülejäägis või puudujäägis. Seadusandja peab arvestama maksumaksja õiguspärast ootust. Maksukoormust suurendavat seadusemuudatust ei tohi kehtestada lühikese etteteatamisajaga. Mistahes maksumuudatuse vastuvõtmisele peab eelnema avatud diskussioon kõigi huvigruppide osavõtul. Poliitiku sõnavõtt teemal, et maksuseaduse muudatus otsustatakse lõplikult nädala või paari jooksul või uut maksu tuleb võtta kui paramatust, on ilmne lugupidamatus demokraatliku riigikorralduse vastu.

Maksumaksjate liidu arvates on viimastel aastatel saanud tavaks võtta maksukoormust suurendavaid seadusemuudatusi vastu kiirustades ja ilma sisulise diskussioonita, seevastu kui maksumaksjatele soodsaid algatusi ignoreeritakse või venitatakse nende arutamist ja menetlemist. Meenutame siinkohal näiteks eelmise aasta kevadel vastu võetud aktsiisiseaduste muudatusi, selle aasta märtsis vastu võetud tulumaksuseaduse muudatusi või praegu Riigikogu menetluses olevat ettepanekut tõsta kohtuasjade riigilõive – kõikidel juhtudel jäeti läbimata kohustuslik kooskõlastusring, mille käigus oleksid teised ministeeriumid ja muud asjast huvitatud institutsioonid saanud oma arvamust avaldada. Samal ajal näiteks on aastaid räägitud vajadusest tõsta Eesti-sisese lähetuse päevaraha maksuvaba määra, sest praegune määr 80 krooni ei vasta juba ammu tegeliku elu vajadustele. EML on saanud sellekohastele ettepanekutele Rahandusministeeriumilt pidevalt põiklevaid vastuseid, küll on ettepanek tehtud liiga vara, küll liiga hilja, küll on vaja nõu pidada selle, teise ja kolmandaga. Eraisiku väärtpaberitulude maksustamist puudutav eelnõu on jäänud Riigikogu menetluses toppama ja juba räägitakse sellest loobumisest.

Maksumaksjate liit kutsub valitsust üles loobuma maksutõusu plaanidest ning keskenduma valitsemiskulude kokkuhoiule ja bürokraatia kärpimisele. Samuti kutsume poliitikuid üles näitama isiklikku eeskuju oma autopargi kärpimisega.