Keskerakondlane Ain Seppik ei pea
ministrite tõrksust eelarvete kärpimisel üllatavaks, pigem taktikaliseks
käiguks, et rohkem raha oma haldusalasse jätta.
„Olen selle protsessi sees olnud varem ministrina ja praegust eelarve koostamise faasi vaadates ja arvestades majandusraskusi leian, et ega seal enam midagi jagada pole. Eelarve kujunemisel on omad staadiumid. Praegu püüavad ministrid taktikaliselt võtta, mis võtta annab. Ollakse kanged. Septembri lõpuks, kui eelarve peaks riigikokku jõudma, peavad ministrid alla andma. Raha ju kuskilt juurde ei tule,” ütles poliitik ja lisas, et peab ministrite tõrksust eelarve kärbete tegemisel normaalseks.
Seppik näeb praeguses ministrite käigus pigem taktikat, et rohkem raha saada, ehk siis küsida igaks juhuks rohkem. „Ju nad ei suuda siis end veenda kärbete vajalikkuses. Seda on neil raske teha,” märkis ta. Poliitik meenutas, et kui eelarvet ei suudeta vastu võtta õigel ajal, siis peab nii parlament kui valitsus oma tegevuse lõpetama.
Keskerakondlane ei pea reaalseks osade ministrite kartusi eelarvekärbete ees. Näiteks siseminister Jüri Pihl on hoiatanud 1000 töökoha kadumise eest. „Eelarve pole ju väiksem kui sel aastal, kuigi palgad on mõnevõrra kasvanud. Tuhande töökoha kadumine siseministeeriumi haldusalas on ennekuulmatu. Nii halb see olukord pole, ärgu nad tehku oma isiklikke probleeme nii üleüldiseks traagikaks,” lausus Seppik.
Poliitik peab ministrite sellist käitumist vastutustundetuks. „Praegu selguvad poliitikute riigimehe omadused. Mis siis viga elada, kui on poliitilist raha, mida jagada. Tuleb teha raskeid otsuseid. Kardetakse oma isikliku renomee pärast. Praegu tuleks see kõrvale visata, sest midagi tuleks ette võtta,” viitas Seppik ministrite kartusele teha ebapopulaarseid otsuseid.
Opositsioonipoliitikule tegi meelehärmi see, et opositsiooni pole eelarve koostamisse kaasatud. „Me ei tea midagi krokodillide komisjoni otsustest. Krokodill sõi koolitoidu ära .. tahaks teada, mida nad seal üldse arutasid. Kõik see on saladus. Niisugune avalikkuse ees vaikselt tegemine on kõige halvem asja juures. Kui see üllatus jõuab septembri lõpuks kõigi riigikoguliikmete ette, siis võib tulla parlamendis väga tõsiseid tõrkeid eelarve vastuvõtmisel,” oli ta murelik.
Seppiku sõnul on seetõttu raske ka midagi kritiseerida ja huupi kritiseerimisel pole praegu mõtet. „Kogu valitsuse poliitika on praegu vastutustundetu. Opositsioon küll ei tea, milline on riigi tegelik majanduslik olukord ja millised on perspektiivid sellest väljatulekuks,” ütles ta.
„Praegu on näha, et Reformierakonna valimislubadused ei tööta. Valitsusel oleks viimane aeg ümber vaadata need ja tulumaksu alandamine peatada. See viib tulevikuperspektiivi arvestades liiga palju raha välja,” märkis keskerakondlane, lisades, et Keskerakond pooldab endiselt astmelist tulumaksu.
25. augustil saabuvat majandusprognoosi ootab Seppik enda sõnul kartuse ja hirmuga. „Midagi head sealt oodata ei saa,” nentis ta.
Seotud lood
Enamik ministeeriume ei suutnud oma
rahasoove koomale tõmmata ning küsib järgmise aasta eelarveks ikkagi rohkem
raha, vilistades nõnda rahandusminister Ivari Padari paika pandud nn
piirsummadele.
Riigikogulane ja IRLi liige Marko Pomerants
leiab, et augusti algul ei pea riigieelarve pärast veel muretsema, sest igal
aastal on ministrid küsinud rohkem raha, kui rahandusminister neile
võimaldab.
Reformierakondlane ja riigikogu liige
Jürgen Ligi leiab, et riigieelarve kulude kokkuhoiule aitaks kaasa teatud
maksusoodustuste ärakaotamine.
Politoloog Rein Toomla leiab, et
rahandusministeerium kardab eelmise aasta viga korrata, seetõttu ollakse sel
aastal eriti konservatiivne.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.