Enamik ministeeriume ei suutnud oma
rahasoove koomale tõmmata ning küsib järgmise aasta eelarveks ikkagi rohkem
raha, vilistades nõnda rahandusminister Ivari Padari paika pandud nn
piirsummadele.
Esmaspäeva õhtuks suutsid nõutud raamidesse mahtuvad eelarveprojektid esitada kuus riigiasutust. Eile pärastlõunal otsustas rahandusministeerium saata nendele ministeeriumitele, kes oma järgmiste aasta rahasoovidega lõhki läksid, eelarveprojektid tagasi ning anda neile vigade paranduseks aega tuleva esmaspäevani.
Põhjendused, miks järgmise aasta plaane kärpida polevat ministrite sõnul võimalik, on muidugi kaalukad ja erinevad, kuid läbi kumab neist üks mõte: nõutud piskuga polevat võimalik oma valdkonnal eluvaimu sees hoida, rääkimata arengust ja koalitsioonilepingu lubaduste elluviimisest.
Justiitsministeerium on koos siseministeeriumiga võtnud ühise seisukoha, et "olukorras, kus riigieelarve maht järgmisel aastal suureneb eeldatavasti kiiremas tempos kui SKP ning riigil ei ole ootamatuid, erakorralistest situatsioonidest tingitud kulutusi, pole sisejulgeolekule ja õiguskaitsele eraldatavate summade vähendamine poliitiliselt absoluutselt võimalik".
Nii justiitsminister Rein Lang kui ka siseminister Jüri Pihl on Padarit hoiatanud, et kui too oma piirsummanõudest ei tagane, tabab mõlemat haldusala massiline tegevust halvav koondamislaine.
Seotud lood
Keskerakondlane Ain Seppik ei pea
ministrite tõrksust eelarvete kärpimisel üllatavaks, pigem taktikaliseks
käiguks, et rohkem raha oma haldusalasse jätta.
Rahandusminiseerium teatas, et koondab veel
enam kui 60 inimest, sest kogu riik peab praegusel ajal kokku hoidma.
Peaminister Andrus Ansip ütles tänasel
valitsuse pressikonverentsil, et näeb eelarve vastuvõtmisel ainult ühte varianti
– see peab olema tasakaalus.
Riigikogu majanduskomisjoni esimehe Urmas
Klaasi sõnul ei tohiks parlament takerduda ühe aasta eelarvekärbetesse, tema
sõnul on vaja riigimehelikkust, et kaugemaks tulevikuks õige kurss maha
panna.
Kui 2015. aastal tuli Spotifys lauale idee Discover Weekly funktsiooni loomiseks, ei olnud ettevõtte asutaja sellest eriti vaimustuses. Sellele vaatamata oli töötajatel piisavalt autonoomsust funktsiooni edasi arendada, luues seeläbi ülipopulaarse toote. CVKeskus.ee uuris Eesti tippjuhtidelt Kai Realolt ja Toomas Tamsarelt, kuidas mõjutab juhtimiskultuur töötajate lojaalsust ja tööandja ihaldusväärsust.