Riigikogu majanduskomisjoni esimehe Urmas
Klaasi sõnul ei tohiks parlament takerduda ühe aasta eelarvekärbetesse, tema
sõnul on vaja riigimehelikkust, et kaugemaks tulevikuks õige kurss maha
panna.
Majanduskomisjoni esimehe sõnul on võtmeküsimuseks, kuidas arendada Eestis edasi konkurentsivõimelist ettevõtluskeskkonda, soodustada investeeringuid ja toetada ettevõtjate ekspordialast konkurentsivõimet. „Parlament ei tohi takerduda ühe aasta eelarvekärbetesse, vaja on riigimehelikkust, et kaugemaks tulevikuks õige kurss maha panna,“ rääkis Riigikogu liige. Klaasi sõnul kaasab majanduskomisjon teema ettevalmistamisse kindlasti ettevõtjate esindusorganisatsioone, majandusteadlasi ja teemaga seotud ministeeriumid.
„Kui me oma kaardid õigesti mängime, võib Eestist saada Luksemburgi taoline maa – Euroopa Liidu riik, kuhu on koondunud erakordselt palju äriettevõtteid, läbi selle ka väliskapitali ja tarku töökohti," märkis Klaas. Majanduskomisjoni esimees lisas, et Eesti ettevõtluskeskkonna arendamine mõjutab igat eestlast ja toimuvad nihked maailmamajanduses võivad sulgeda meile nii mõnegi ukse, kuid õigete otsuste korral on võimalik saavutada erakordset edu, nagu on meie riigile olnud kombeks viimase viieteistkümne aasta jooksul.
Klaas peab vajalikuks, et parlament arutaks juba sügisel riiklikult tähtsa küsimusena Eesti ettevõtluskeskkonna arendamist.
Klaasi kutsel koguneb majanduskomisjon erakorralisele koosolekule 26. augustil, et teha ettevalmistusi majanduskeskkonna arendamise teema aruteluks riigikogus. Urmas Klaasi sõnul oleks hea, kui täiskogu teeks seda juba oma sügisistungjärgu alguses septembris või oktoobris.
„Praegu on piisavalt üldistusjõulist informatsiooni Eesti majandusarengu kohta ja rahva esinduskogu saab selle teemaga tulemuslikult tegeleda," sõnas Klaas.
Seotud lood
Keskerakondlane Ain Seppik ei pea
ministrite tõrksust eelarvete kärpimisel üllatavaks, pigem taktikaliseks
käiguks, et rohkem raha oma haldusalasse jätta.
Peaminister Andrus Ansipi sõnul peaksid
halbade uudiste ootajad praegu veel viimast võtma, sest mitmed märgid viitavad
majanduse olukorra paranemisele.
Enamik ministeeriume ei suutnud oma
rahasoove koomale tõmmata ning küsib järgmise aasta eelarveks ikkagi rohkem
raha, vilistades nõnda rahandusminister Ivari Padari paika pandud nn
piirsummadele.
Maksude koosseis muutub veel ja maksumäärad lähevad kõrgemaks – selle peale võib mürki võtta, arvab raamatupidamisbüroo Vesiir asutaja ja juht Enno Lepvalts.