Saaremaa piimatööstuse juhi Andi Saagpakki
sõnul on põllumeeste nõudmine nende seisukohalt igati mõistlik, kuid mõistlik ei
ole see tööstuse seisukohalt.
„Kui võtta tootja seisukohast, siis on küsitud 5.50 toorpiima kilohinna eest mõistlik, kuna sisendid on läinud suuremaks ja lähevad veelgi. Kui aga vaadata seda tööstuse seisukohast, siis on maailmaturu piimahinnad langenud ja langevad veelgi,“ sõnas Saaremaa piimatööstuse juht Andi Saagpakk aripaev.ee küsimusele, kas Eestimaa Põllumeeste Keskliidu soov toorpiima kilo eest 5.50 küsida on mõistlik.
Kuna piimatoodete hinnad on nii kodumaisel, kui ka maailmaturul langenud, on tööstustel raske maksta tooraine eest kõrgemat hinda. See viib tööstused üsnagi pea täbarasse olukord. Siinkohal ei saa välistada ka maksuvõlgade tekkimist.
Siiski arvab Saagpakk, et põllumeestega tuleb ühise laua taha istuda ning seisukohti selgitada. „Toote maksumusest 75% moodustab tootmine, kui toorpiima hind kallineks ei tuleks töösturid enam omadega toime.“
Piimatöösturi arvates mõjutaks kallim toorpiima hind ka tarbijat. Kui toorpiimahind kallineks peaks tööstus juustu hinda tõstma tervelt 20% võrra. „ Sel juhul peaksime juustu hinda kergitama 20% võrra. Kuna Eestis on teatavast avatud turg siis hakkab tarbija kallima kodumaise juustukilo asemel odavamat sissetulevat juustu. Ning jällegi oleks töösturite olukord raske,“ sõna Saagpakk.
Seotud lood
1. märtsist ei võta Saaremaa tööstus enam
Hiiumaa piimatootjatelt piima vastu, mistõttu mindi lausa äärmusesse ja tehti
saarlastele ettepanek: makske meile piima eest juustukangides.
Valio Eesti tegevdirektori Kari Finska
sõnul toodetakse Eestis toorpiima rohkem kui kodumaise nõudluse
rahuldamiseks tarvis.
Jõgevamaa piimkarja kasvataja OÜ
Viraito omanik Toivo Kens ütles aripaev.ee’le, et 4.50 toorpiima kilohind ei ole
piimatootjale piisav aga hetkel ei võimalda turg rohkem küsida.
Piimatööstuse Maag tegevjuhi Valdis Noppeli
sõnul ei ole põllumehi rahuldav 5.50 kroonine toorpiima hind praegusel hetkel
reaalne.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.