Luiga: analüütikud näevad ehitusturul toimunut mustemates värvides

„Tulemused olid oodatavad ja vastavad meie arusaamale hetkel turul toimuvast. Suuri üllatusi tulemused ei pakkunud. Ehitusturul on hetkel keerulisem kui mõni aeg tagasi, aga meie tulemustest see nii palju välja ei paista, sest Eesti Ehituse projektide portfell on erinevate segmentide hulgalt laiahaardeline ja seda kaudu rohkem tasakaalustatud,” kommenteeris Eesti Ehituse finantsjuht ja juhatuse liige Sulev Luiga ettevõtte esimese poolaasta tulemusi.

Arvestamata üldisemaid trende ehitusturul tõi puhaskasumi alla põhiliselt dividendide tulumaks, sest maksti välja rekordiline dividendisumma. „Kui vaadata põhitegevuse brutokasumit, siis seal pole võrreldes eelmise aastaga midagi oluliselt kehvemaks läinud,” selgitas Luiga kasumi langemist.

„Ettevõte on ikkagi aktsionäride jaoks ja aktsionärid tahavad oma rahale mõistlikku tootlust. Üks asi on aktsia hind, mis võiks tootlust tekitada ja teiseks on dividendid. Eesti Ehituse poliitika on olnud, et igal aastal makstakse dividende. Aktsia hinna tootlus oli eelmisel aastal veidi kesisem, seetõttu püüti seda kompenseerida dividendide kaudu,” lausus Luiga.

Kui käibe osas vastasid Eesti Ehituse tulemused laias laastus LHV ootustele, siis kasumi osas jäädi tugevalt alla, ütles LHV analüütik Sten Pisang.

„Nii palju kui mina investeerimispankade poolt koostatud analüüse lugenud olen, siis Eesti Ehituse tulemused on alati pigem ületanud neis esitatud ootusi. Analüütikud on viimastel aegadel ehitusturul toimunut näinud oluliselt mustemates värvides, kui see turul osalejate tulemustes faktilist kinnitust on leidnud. Kui mõnel analüütikul olid ehitusturul toimuva osas veel kõrgemad ootused, siis on muidugi kahju,” kommenteeris Luiga LHV analüüsi.

Järgmise poolaasta võimalikke tulemusi Luiga prognoosida ei soovinud.

Tema sõnul on üks asi, mis tulevikule valgust võiks heita ja mida Eesti Ehitus on alati avalikustanud teostamata lepingute mahu muutus. „See on näidanud meil jätkuvalt kasvutendentsi. Kasv ei ole küll nii suur kui mullu, aga pole ka vähenema hakanud. Eelmisel aastal oli see number poolaasta seisuga 2,7 miljardit krooni ja sel poolaastal on teostamata lepingute maht 3,2 miljardit krooni,” rääkis finantsjuht.

Luiga rõhutas, et Eesti Ehituse portfellis on erinevad segmendid – infrastruktuur, hooned jne – olnud tasakaalus.

„Meil meeletuid hüppeid seetõttu pole olnud. Oleme tähele pannud, et korterelamute buum on möödas ja pigem on ehitusettevõtete fookus läinud infrastruktuurile – sillad, sadamad jne. Seal sõltub eelkõige tööhulk sellest, kui edukas on riik eurorahade hankimisel,” märkis ta.

Kasvu tagamiseks ning riskide hajutamiseks on Eesti Ehitus võtnud üheks eesmärgiks suurendada Eestist väljaspool tehtavate projektide osakaalu.

Luiga sõnul ei saa öelda, et tööd vähemaks jäänud oleks, aga pole ka midagi meeletult juurde tulnud. „Kindlasti on konkurents kasvanud. Kui varem jäi riigihangetel pakkujate hulk kümne piiresse, siis praegu on riigihankeid, kus pakkujaid on üle kahekümne. Riigipoolseid tellimusi pole praegu vähenenud. Teatud mõttes on need isegi kasvanud, sest riigil on praegu ehitamine soodsam kui paar aastat tagasi,” rääkis Luiga muutustest ehitusturul.

Eesti Ehituse kontserni 2008. aasta esimese poolaasta puhaskasum oli 110,8 miljonit krooni, langedes aastataguse perioodiga võrreldes 14,8%.

Mullu esimesel poolaastal oli kontserni puhaskasum 129,9 miljonit krooni. Puhaskasumi vähenemisele avaldasid suuremat mõju põhitegevusega mitteseotud valdkonnad nagu finantstulud- ja kulud ning kontserni eelmiste majandusaastate tulemuste põhjal väljamakstud rekordiliste dividendide tulumaksukulu, teatas ettevõte börsile.