CV Keskus: avalduste arv on kasvanud üle kahe korra

“Tööotsijate arv teises kvartalis on pigem kasvanud kui kahanenud,” ütles Johanson. “Tööotsijate seas on tajuda aktiivsemaks muutumist. Selle aasta esimeses kvartalis kandideeriti keskmiselt 49 700 korral, siis teises kvartalis juba 55 000 korda kuus.”

CV Keskuse müügiassistent Signe Juuse kommenteeris statistikaameti avaldust töötuse määra langusest: „See on võimatu, et ta langes 4%ni, ta peaks ikka tõusma 4%ni — vaadates, kuidas tööotsijaid kogu aeg juurde tuleb ning kandidaate laekub tööpakkumistele enam kui kunagi varem.“

Kadri Johanson lisas, et konkurentsitult kõige aktiivsem on teenindussektor, teise koha pärast jagelevad müük ning kaubandus/majandus.

„Inimeste jaoks on teenindav sektor hüppelauaks tööturul. Ei ütleks, et selles sektoris kehvasti läheb, aga inimesed lihtsalt liiguvad seal palju,“ ütles Juuse ja lisas, et tööpakkumisi on vähem kui eelmise aasta augustis, inimesi kandideerib lihtsalt rohkem.

„Kui eelmise aasta augustis inimene arvas, et ta võib kohe peale keskkooli lõpetamist juhiks minna, palju palka nõuda, et mul on sellised teadmised, siis enam mitte. Noored on muutunud teadlikumaks reaalsest olukorrast ning kandideerivad rohkem ametitele teenindussektoris. Teenindussektor on olnud alati väga muutlik,“ rääkis Juuse.

Johanson tõi välja keskuse avaldused arvudes: I kvartal 2008 oli keskmine kandidaatide arv olenemata valdkonnast 11, II kvartalis 12. “2007. aastal oli aga I kvartalis keskmine kandidaatide arv 5,6 ning II kvartalis 4,6. Seega tõus on olnud üle kahe korra,” lisas ta.

“Kõige vähem aktiivsed valdkonnad olid meil teises kvartalis: loodusteadused/põllumajandus; energeetika/loodusvarad; haridus/teadus;

kultuur/kunst/rekreatsioon; avalik ja riigihaldus,” loetles Johanson.

„Ehitus-kinnisvara sektorid on tõsised murelapsed,“ märkis Juuse ja lisas, et ehitajad lähevad Eestist minema. Tööpakkujad vahendavad ehitajaid Soome, Rootsi, Norra, Tšehhi, Poola. „Ega neil valikut ole, palgad on ikkagi head ja minnakse,“ märkis Juuse.

Johanson rääkis, et välismaal töötamise vastu tunnevad lisaks ehitajatele huvi ka teised kinnisvaraga seotud olnud inimesed, näiteks maaklerid. “Paljud noored kandideerivad hoolimata omandatud haridusest või erialast välismaale teenindus- või müügisektorisse.”

Ärijuht lisas, et head spetsialistid ning juhid on endiselt tööga hõivatud ning ülejääke täheldatud ei ole. “Endiselt on keeruline leida head spetsialisti, eriti tööstuses ja tootmises. ITs ei ole samuti märgata nõudluse langust.”

“Meie hinnangul tööotsijate aktiivsus kasvab mitmel põhjusel, nagu koondamised, ettevõtete ning tööde reorganiseerimised ja palkade külmutamised. Võivad sageneda juhtumid, mil müügiinimesed ei leia enam tööandjaga sama keelt, kuna nende töötasu sõltub otseselt läbimüügist, mis aga tugevalt kahaneb seoses makromajanduslike muutustega. Samal ajal tööandjad ei ole valmis väikese või olematu tulemuse eest senist palgataset paremate aegade ootuses säilitama,” rääkis Johanson.

Ta ütles, et tööandjad näivad üle saavat esialgsest suurest ehmatusest, mis neid tabas majanduskasvu peatumisest kuuldes. “Vahepeal külmutatud värbamisplaanid tehakse teoks, küll veidi tagasihoidlikumalt, ning meeleolud näivad isegi üle ootuste positiivsed. Tööpakkumiste arv ei küüni küll eelmise aasta teise poole 2500 kuni 3000ni, kuid 2000 aktiivset pakkumist on meil ka täna.”

“Me ei ole märganud, et palgad oleksid sarnastel ametitel kahanenud. Igaüks pakub siiski oma võimalustele vastavat töötasu. Teisalt on ka elukallidus tõusnud ja väiksema palgapakkumise juures madalapalgalistes ametites lihtsalt ei ole võimalik korralikku töötajat leida,” tõdes ta.

“Tööturuameti veskid jahvatavad järjekindlalt. Erasektoril on nendega vähe kokkupuudet hoolimata püüdlustest,” märkis Johanson. Juuse lisas, et inimesi ei ole piisavalt informeeritud tööturuameti pakutavatest võimalustest või on nende kokkupuude antud ametkonnaga liigse bürokraatia tõttu negatiivne olnud, seetõttu ei hoolita ametisse registreerimisest.