Üle 21 aasta eraettevõtluses vastu pidanud

Mis on aidanud eri majandustsüklid üle elada? Kas jätkub jõudu edasi tegutseda?

Esimesi teenindus-tootmiskooperatiive sai moodustada 1987. aasta algul. Kehtis tingimus, et kooperatiivid tegutseksid riikliku ettevõtte juures.

Tollastest, üle 21 aasta tagasi registreeritud teenindus-tootmiskooperatiividest tegutseb sisuliselt sama nime all tänaseni Tartus kolm ettevõtet: videoteenust pakkuv Audio-Video (muide, üldse esimene erafirma Tartus), taustheli teenust pakkuv Helko (nüüdne FIE Mart Jallai Helko Helivõimendustehnika) ja rõivatootja Ilves (nüüdne Ilves-Extra).

Neljanda eaka erafirmana on valimis Eestis kõige vanem omal ajal asutatud riiklik väikeettevõte, praeguseni Tartus tegutsev AS Giga.

Nimelt, kui Nõukogude Liidu ministrite nõukogu andis 1988. aastal loa asutada kohalike liiduvabariikide ministeeriumidel riiklikke väikeettevõtteid, allkirjastas tollane ehitusminister Peeter Palu õige ruttu käskkirja, millega moodustati Tartu Maja juurde Giga.

Äripäevale teadaolevalt tegutseb Tallinnas tollastest teenindus-tootmiskooperatiividest tänaseni sisuliselt sama nime all vaid Esra Takso.

Omaaegse taksokooperatiivi asutaja, nüüdse taksofirma OÜ Esra Ko juhi Heiti Grossi andmeil registreeriti Esra Takso tollase hotellikoondise juurde 12. novembril 1987. aastal.

"Kõige raskem oli saada Moskvast lube raadiosaatjate kasutamiseks," meenutab Gross, kes ise oli tollal samuti taksojuht. "Iga mees pidi loa taotlemisel täitma neljaleheküljelise ankeedi."

Gross räägib, et kuna tema asutatud kooperatiiv oli taksonduses esimene omataoline ja kuna ta tundis paljusid taksojuhte, sõitis esimestel aastatel Esra märgi all lausa 700 erataksot. Suurem osa neist oli Žigulid ja Moskvitšid.

"Praegu on Esra kaubamärgi all 30 autot, enamasti Mercedesed," lisab Gross.

Audio-Video firma väntab filmi edasi

Veerandsada aastat videondusega tegelenud Jaan Kalmuse sõnul sai pärast kooperatiivi asutamist senisest hobist elukutse.

"Kõik meie - neli asutajat - olime tööl EPAs tehniliste õppevahendite teenistuses ja meil noorte meestena jäi auru kõvasti üle," räägib Kalmus, miks nad registreerisid videoteenuste kooperatiivi.

Kalmuse mäletamist mööda käis kooperatiivi asutamine kaunis lihtsalt. "Üks meist oli hankinud venekeelse kooperatiivide põhikirja ja ühe ööga panime selle eesti keelde ümber," räägib Kalmus ja lisab, et samuti oli algul tegemist väga lihtsa raamatupidamise meetodiga. "Selleks oli meil tavaline vihik, kus ühele poolele märkisime sissetulekud ja teisele poolele panime kirja väljaminekud," muigab Kalmus. "Mis järele jäi, selle jagasime omavahel ja see oligi meie töötasu."

Lisaks tellitud videofilmidele hakkas kooperatiiv kohe pakkuma ka videode kopeerimise teenust, samuti vahendas algusaastatel usinalt videotehnikat.

Üks küsimus: Mis on aidanud vastu pidada? Mis saab edasi?

Jaan Kalmus, OÜ Audio-Video ainuomanik

Kui omal ajal oli videondusega tegelemine pigem elamise vorm ja elustiil, siis nüüd olen nagu papagoi - kordan hästi kätte õpitut.

Püüan endaga hakkama saada, sest kui oled endale töökoha loonud, siis tuleb sellega rahul olla. Tegelen firmaga peamiselt üksinda, sest ennast võib vajadusel ekspluateerida kas või 24 tundi jutti.

Mulle meeldib endiselt ringi sõita ja erinevaid üritusi filmida, kuid arvuti taga istuda ja montaaži teha tahaks järjest vähem. Loodan, et siin hakkavad mind aitama mu lapsed. Olen kõigile oma neljale lapsele videondust õpetanud.