Laine Jänese käe all töötava
kultuuriministeeriumi avalike suhete nõunik Katrin Arvisto ütles, et tänase
seisuga on ministeeriumi struktuurist koondatud kolm ametikohta, hoides nii
kokku ligi 600 000 krooni.
"Oma 68 töötajaga ministeeriumis oleme analüüsinud võimalikke kokkuhoiuvõimalusi tegevuskulude osas, sealhulgas personalikulusid. Tänase seisuga oleme koondanud kultuuriministeeriumi struktuurist kolm ametikohta, hoides nii kokku ligi 600 000 krooni," rääkis Arvisto.
"Kultuuriministeeriumis on ametikohti, mis seadusejärgselt peaksid olema täidetud, kuid ei ole. Töötasu neile täitmata ametikohtadele ei ole eelarvesse arvestatud. Nende ametikohtade ülesandeid täidavad peamiselt asekantslerid, lisaks oma põhitööle," märkis ta.
Nõunik lisas, et ministeerium on peatanud konkursid osale täitmata ametikohtadele, mis tähendab, et praegu tehakse tööd vähendatud koosseisuga. "Paljude valdkondade lõikes on ametis vaid üks inimene, mõistagi ei ole võimalik seal rohkem koomale tõmmata," sõnas Arvisto.
"Tuleva aasta eelarve analüüsid praegu jätkuvad, mistõttu täna pole lõplikult selge, milliseks kujuneb personalikulude kärpe suurus tuleva aasta eelarves," ütles Arvisto.
Ta lisas, et kultuuriministeeriumi koosseisus on ka välisesindustes töötavad kuus kultuuriesindajat.
Seotud lood
Haridus- ja teadusministeeriumil
kommunikatsioonibüroo juhataja Tarmu Kurm ütles, et säästuprogrammi
rakendamiseks on vaja koondada vähemalt 15 ametkohta - personalikulu
sääst oleks vähemalt 5,3 miljonit krooni.
Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi
avalike suhete osakonna nõunik Gea Otsa ütles, et sellel aastal on ministeeriumi
haldusalas kas juba koondatud või parasjagu koondamisel kokku 108
ametikohta.
Sotsiaaldemokraatliku Erakonna aseesimehe
ja pikaaegse Eesti Teatrijuhtide Liidu esimehe Indrek Saare hinnangul peaks
kultuuriminister Laine Jänes võtma poliitilise vastutuse kultuurivaldkonna
suurte eelarvekärbete üle.
Siseministeeriumi pressinõunik Kristina
Kareva vahendas, et ministeerium ei asu inimesi koondama, kuna see tooks
kaasa turvalisuse olulise halvenemise.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.