Kaubamaja kasum kukkus järsult

"Kasum kahanes kokkuvõttes planeeritust märgatavalt vähem - seega on põhjust saavutatud tulemustega rahul olla. Liiatigi sisaldab kasuminäitaja kontserni aktiivsest arendustegevusest ning investeeringutest tulenevaid kulude suurenemisi ning väiksemaid müügitulusid," ütles Tallinna Kaubamaja ASi juhatuse esimees Raul Puusepp pressiteates.

"Jah, suurt tarbimisbuumi enam ei ole, kuid ometi ei ole tarbijad eriti pessimistlikud. Poliitikud, kellele see on kasulik, ja ajakirjandus on pessimistlikumad kui tarbija," lausus Puusepp Äripäevale.

"Me ei ole kunagi prognoose avaldanud, aga jah, tulemus oli hea. Kõige suurem erinevus prognoosi ja tegelikkuse vahel oli mõju, mis kaasnes Selveri laiendamisega. Sealsed tulemused olid ka remonti arvestades paremad, kui ootasime," rääkis ta.

Kuigi kontsern on tänavu teinud suuri investeeringuid, ei kavatseta edaspidi siiski paigale istuma jääda. "Tänased tulemused võiksid olla palju paremad, kui nad on. Areng ei jää seisma. Kavatseme investeerida ka edaspidi. Kõigepealt on meil plaanis oma programm Lätis täide viia," rääkis Puusepp tulevikuplaanidest.

Puusepa sõnul mõjutasid poolaasta kasumit veel dividendidelt makstud tulumaksu suurenemine, kasvanud finantskulud, lisandunud tööjõukulud ning pidevalt kallinevad kommunaalkulud.

Tallinna Kaubamaja teise kvartali käibe kasv jäi alla inflatsioonile, kerkides aastataguselt ajalt 4 protsenti, jõudes 1,57 miljardile kroonile, kasum kahanes 31 miljonile kroonile, võrreldes 94 miljoni krooniga mullu samal ajal.

Kaubamaja aruandes oli esimest korda märgitud ka aasta esimeses pooles ostetud Suurtüki ja ABC Kinga jalatsikaupluste hind, vastavalt 69 ja 167 miljonit krooni.

Kaubamaja laenukoormus on esimesel poolaastal kasvanud pea poole võrra, 1,43 miljardile kroonile.

"Meie näeme kasuminumbreid kliendi pilgu läbi. Kui jalutame kaupluses, siis vaatame neis ringi kliendi pilguga. Praegu nähtavast ei oskaks midagi öelda, kas on hästi või halvasti. Suuremaid muudatusi ei ole täheldanud, välja arvatud ehitustegevus," kommenteeris konkurendi tulemusi Rimi Hypermarketite keti juht Andrija Lilleoja. Tema sõnul on Rimil jahtuvas majanduskeskkonnas läinud väga hästi ja oma esimese poolaasta tulemustega ollakse rahul.

"Tarbijate ostukäitumine ei ole üldiselt muutunud. Muutunud on küll ostukorv. Selle hinna tõus ei ole olnud nii suur, kui oli planeeritud, aga paanikaks põhjust ei ole," rääkis peamiselt toidukaupu müüva keti juht.

Rimi Eesti käive kasvas aasta esimese poolega 9 protsenti ehk 2,98 miljardi kroonini. Kasuminumbreid Rimi kvartalite kohta ei avalda.

"Kasvu ei ole, sellega ei saa ilmselt keegi hoobelda. Ei ole ka langust. Kadunud on impulsiivne ostmine," lausus Kristiine Kaubanduskeskuse juht Allan Remmelkoor.

Remmelkoore sõnul mõjuvad praegu palju paremini kui varem müügiaktsioonid ja hinnaalanduskampaaniad. "Inimesed vajavad praegu suuremat üleskutset ostmiseks," sõnas ta.

Kristiine keskuse käive on aasta esimese poolega kasvanud ligi 5 protsenti ja sarnane tulemus peaks Remmelkoore hinnangul olema ka teistel Tallinna kaubanduskeskustel, näiteks Viru ja Ülemiste keskusel. "Praegu ei saa Tallinna turul olla, et ühel on palju suurem kasv kui teistel. Majandusruum mõjutab võrdselt meid kõiki," rääkis ta.

Jätkuvasse langusesse Remmelkoor ei usu. Samas märkis ta, et praegusel raskemal ajal tuleb alata ettevalmistustega uueks tõusuks. "Surutis ei kesta igavesti. Meil on vähe kogemusi tsüklilise majandusega. Eestis on meelsus, et mis täna on, see jääbki olema. Nii oli see paar aastat tagasi hiilgeajal ja on ka praegu," lisas Remmelkoor.

Analüütikud soovitavad väikeaktsionäridel mõelda, kas elada raske aeg koos ettevõttega üle või pigem aktsiad maha müüa ja hiljem odavamalt tagasi osta.

"Kaubamaja on seni ainsa jaemüügiettevõttena suutnud tagasilööke marginaalides edasi lükata, kuid nüüd on need käes. Rasked ajad on veel ees, kuna ma ei näe jaekäibe kasvu lähemal ajal," sõnas Trigon Capitali fondijuht Mehis Raud.

"Kui võrrelda Kaubamaja aktsia hinda teiste jaekaubandusfirmadega, siis on aktsia selgelt kallis," annab ta vihje aktsia hinna lähema liikumissuuna kohta. "Kui näiteks Baltika ja teiste jaefirmade aktsiad on tipust kukkunud 80-90 protsenti, siis Kaubamaja oma ainult 50-60. Järelikult Kaubamaja aktsia on selgelt kallis."

Raud lisas, et kontrolli alla pole saadud ka tööjõukulude kasvu. Tema sõnul on tõenäoline, et olemasolevate Selverite käive näiteks vähenes, kuna vaatamata laienemistele on käibe kasv kokkuvõttes nigel.

LHV Balti analüüsiosakonna juht Erki Kert pidas Kaubamaja sellist kasumi kahanemist ebameeldivaks üllatuseks ning tema sõnul kinnitavad värsked tulemused LHV varasemat soovitust Kaubamaja aktsiad maha müüa.

"Alates juuli lõpust kehtib meil Kaubamajale soovitus "müü" ning värsked tulemused ainult kinnitavad seda. Kardetavasti näeme Tallinna Kaubamaja aktsial uusi madalamaid hinnatasemeid," nentis Kert. "Ootasime 30protsendilist kasumi vähenemist."

Positiivsem oli Kaubamaja aktsiale ostusoovituse andnud Hansabank Marketsi analüütik Pavel Lupandin. "Usume, et Kaubamaja kasumlikkuse langus on ajutine ja pöördub keskmises ajaperspektiivis." Ta lisas, et Hansabank Markets vaatab üle oma prognoosi Kaubamaja tulemuste osas ning ilmselt nihutab allapoole nii käibe- kui ka kasumipiiri. Samas peab analüütik üsna tugevaks Kaubamaja varade seisu.

Kert leidis, et Kaubamaja juhtkonna väide, nagu oleks kehvad tulemused puhtalt suurte investeeringute süü, pole usutav.

"Arenduskulude mõju kasumile on küll olemas, kuid ma ei ületähtsustaks neid. Kõige olulisemaks tulemusi mõjutavaks teguriks peame siiski jaekaubandusturu jahtumist," teatas Kert. "Turu jahenemine on ilmselge ning käibereal ka kenasti nähtav."

Lähemas perspektiivis oli Kert siiski optimistlik: "Vajadus pidevalt häid tulemusi näidata ongi ühe börsifirma suur nuhtlus. Näiteks Lätti laienemisega seotud kulud ning jahenev turg mõjutavad kardetavasti aktsia hinda lühiperspektiivis negatiivses suunas. Paar-kolm aastat ettepoole vaadates aga tundub laienemine mõistliku sammuna."