Õlitamine säilitab puidu naturaalsuse ja soojuse

Kui lakk moodustab pinnale kulumiskindla kile, mille vastupidavus sõltub valitud lakist ja kihtide arvust, siis õli imbub puidu lahtistesse pooridesse ja kattekiht jääb tunduvalt õhem. See tugevneb aga aja möödudes ja hooldusõlitamiste abil.

"Lakk kantakse põrandale lakirulli, vildiriba või pahtlilabidaga, õli aga õlirulli, õlipintsli, pahtlilabida või spetsiaalse kummihoovaga," selgitas OÜ Linnusilm tehnikadirektor Himot Lippur. Õlitatud pind tuleb poleerida poleervildiga iga õlikihi puhul, v.a õlivaha, mille viimast kihti ei poleerita. Kinni tuleb pidada paigaldatavate kihtide arvust (1-6), sest erinevatel õlidel on see erinev.

Kasutatakse nii õli kui ka õlivaha (sisaldab 20-35% vaha). Õlivaha niiskuskindlus on veidi suurem ja see teeb põranda läikivamaks.

Õli kuivamine sõltub puidu imavusest, õhuniiskusest ja ruumi temperatuurist. Eelistada tuleks naturaalset (männi- ja linaõli baasil), väikese kulunormiga ja mitte väga kiiresti kuivavat õli. "Vältida tuleks õli, milles on kasutatud mürgiseid kuivatusaineid," hoiatas OÜ Safran müügikonsultant Jane Ansmann.

Mida suurem on kuivaine sisaldus õlis, seda vähem kihte on vaja põrandale panna. Kõige rohkem kulub õli okaspuidust pinna katmiseks, kõige vähem eksootilise, väga kõva puidu õlitamisel.

Kodustes tingimustes tuleb hooldusõlitamist sõltuvalt koormusest (eriti oluline toonitud õlide puhul) teha 1-2 korda aastas, intensiivselt kasutatavates ruumides 3-5 korda aastas.

Õli paremaks kinnitumiseks võib pinda eelnevalt leelisega töödelda.