Andrus Ansip: riigiametnike kontoseis olgu avalik

Peaminister Andrus Ansipi sõnul on aeg korraldada majandushuvide deklareerimise süsteem ümber nii, et ka reaalselt nende järgi aimu saaks, kes kuidas elab.

“Ülearu palju need deklaratsioonid ei näita küll. Majandusliku seisu ja majanduslike huvide kohta ei saa neist praktiliselt mitte mingisugust pilti,” nendib peaminister Andrus Ansip. Tema sõnul võiks olla avalik nii deklaratsiooni esitaja kontoseis kui ka kogu teenitud tulu.

“Kogutulu peaks olema täiesti avalik ja seda kõigil riigiametnikel, vot see näitaks majanduslikke huve,” sõnab ta.

“Praeguse majanduslike huvide deklaratsioonide korra juures on üks oluline nõrk koht – ei deklareerita huvisid, vaid hetkeseisu. See, et keegi on auto välja vahetanud, ei näita ju kuidagi tema majanduslikke huvisid,” ütleb majandus- ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts.

Parts: pole nagu ideed, kuidas huvid avalikustada

Parts lisab, et oleks väga hea, kui keegi suudaks välja mõelda, kuidas majanduslikud huvid läbipaistvalt kaardistada. “Aga seni, kui sellist head ideed pole, tuleb jätkata praeguse vormiga,” tõdeb ta.

Rahandusminister Ivari Padar nimetab deklaratsioone tarvilikuks, ent temagi pooldab nende praegusest täpsemaks muutmist. “Deklareerimise kohustuse täpsemaks tegemine on arutelu küsimus. Mina sellele küll vastu ei seisa,” ütleb Padar.

Riigikogu korruptsioonivastase erikomisjoni ja Rahvaliidu esimees Jaanus Marrandi sõnul päris nii ei ole, et majandushuvide deklaratsioonid midagi ei näita. “Tõsi, seda võiks arutada, et kui olulisemaid muutusi tuleb deklareerida kuu aja jooksul, siis kiired tehingud võivad jääda varjatuks,” lisab Marrandi.

Poliitikud vajavat kaitset eestlaste kadeduse eest

Kõik võimalikud muudatused majandushuvide deklareerimise korras on aga nende esitajate endi otsustada. Marrandi sõnul nõuab iga deklaratsioonivormi muudatus laiapõhjalist kooskõlastust. “Eks ise oma deklareerimisnõuete üle otsustades on ikka huvide konflikt olemas, me oleme ju ka inimesed. Samas lähtume otsustes ikka ühiskonna hoiakutest,” keerutab Marrandi.

Peaminister Ansipi mõtet avalikustada näiteks ametiisikute kontoseisud ei pidanud Marrandi mõistlikuks. “See ei päästaks midagi, alati saab ju deklareerimise hetkeks raha sõbra või abikaasa kontole kanda. Pealegi, see oleks juba liiale minek, poliitikuid ei tohiks võtta nagu potentsiaalseid kurjategijaid,” sõnab korruptsioonivastase komisjoni juht. Ka kogutulu avalikustamist ei pidanud Marrandi vajalikuks, kuna see on teada komisjoni ametnikele, kes kahtlust äratavat infot mehe väitel hoolega kontrollivad.

“Mina panen oma võlad ja tulud kirja, see on teile ju kõik näha,” teatab riigikogu liige ja endine keskkonnaminister Villu Reiljan. “Kogutulu avalikustamiseks ei ole eestlased valmis, nende kadeduse eest ei kaitseks meid ju keegi,” sõnab Reiljan. Ka näiteks eraisikult laenamist pidas ta kahe inimese omavaheliseks asjaks, mistõttu on õige mitte avalikustada võlausaldaja nime.

“Ma saan aru, et tahate seda teemat kangutada ja et on suvi, aga see pole absoluutselt Eesti põhiteema,” võtab Reiljan jutu kiiresti kokku.

Sõnades muutmise poolt, tegudest ei kippu-kõppu

Kuigi poliitikud väidavad, et nemad on kahe käega deklaratsioonide läbipaistvamaks ja täpsemaks muutmise poolt, ei ole selleteemalistest aruteludest kippu ega kõppu. Pealegi, deklaratsioonide täitmise nõuete vastu eksimisel pole mingit karistust peale avalikkuse meelepaha.

“Mingit trahvisüsteemi meil deklareerimisnõuete vastu eksijatele ei ole, üritame leebed olla,” teatab Marrandi.

Majandushuvidest ei taheta rääkida

Äripäev esitas juhtivatele poliitikutele küsimusi ka nende deklaratsioonides viimase 14 aasta jooksul toimunud suuremate muudatuste ning majanduslike huvide kohta. Oma eluolu kohta oli aga poliitikutel suud üldjuhul lukus.

“Hüva,” teatab riigikogu liige ja endine keskkonnaminister Villu Reiljan ning katkestab kõne pärast seda, kui oli teatanud, et majandushuvide deklareerimine pole praegu oluline teema.

Puhkuste ja välismaal viibimise tõttu ei õnnestunud vastuseid saada ka IRLi juhilt Mart Laarilt ega president Toomas Hendrik Ilveselt.

Ansip: võtsin arvelt raha ja kustutasin kodulaenu

Peaminister Andrus Ansip enda jõukust ei häbene ja meenutab heameelega, kuidas ta siia- sinna miljoneid on paigutanud ning lihtsalt kontolt võetud rahaga ligi poole miljoni kroonine kodulaen kustutanud.

Kuigi seni avaldatud deklaratsioonides pole Ansip väärtpabereid ega osalusi märkinud, meenutab ta, kuidas tema äriühingu nimel on olnud mitme miljoni eest Hansapanga aktsiaid ja talle kuulus omal ajal ka Tartu Raadio.

“Kes siis tol ajal väärtpabereid oma nimel hoidis? Ikka firmade nimel. Rumalus oleks maksta tulumaksu, kui näiteks oled saanud investeeringutelt niigi kahjumit,” räägib ta.

Küsimusele, kuidas Ansipil õnnestus pea poole miljoni kroonine kodulaen aastaga kustutada, teatab ta: “Võtsin arvelt raha ja kustutasin.”

Keskerakonna juht ja Tallinna linnapea Edgar Savisaar teatab oma nõuniku vahendusel, et suhtub iga-aastasesse deklaratsiooni täitmisse kui mõnevõrra tüütusse tegevusse.

“Ma ei arva, et deklaratsioon kedagi eriliselt distsiplineerib,” vastab Savisaar. “Kes tahab midagi varjata see suudab seda teha ka praeguse deklaratsiooni vormi juures.”

Padar: osalused firmades mulle kasu ei too

Rahandusminister Ivari Padaril on rohkelt kinnisvara, samuti osalusi tulundusühistus Eesti Lihaveis ja osaühingus Võisilma Puhkus.

“Mõlemad osalused on pikaajalise eesmärgiga. Seni sealt mingit kasu pole olnud,” teatab Padar. “Soovitan soojalt kõigil investeerida energiasäästu,” sõnab minister lähituleviku investeeringutele mõeldes.

“Siin on mõlemat. On investeeringuid ja ka endale soetatud asju,” ütleb Padar. Ta lisab, et osa kinnisvarast on talle tulnud esiisade pärandusena. Samuti on ta võtnud õigusevastaselt võõrandatud maad enda omandisse, mitte vahetanud seda väärtpaberite vastu.