• OMX Baltic−0,21%297,73
  • OMX Riga−0,17%862,35
  • OMX Tallinn0,1%1 955,68
  • OMX Vilnius−0,39%1 143,3
  • S&P 5000,13%5 282,7
  • DOW 30−1,33%39 142,23
  • Nasdaq −0,13%16 286,45
  • FTSE 1000,00%8 275,66
  • Nikkei 2251,03%34 730,28
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%93,45
  • OMX Baltic−0,21%297,73
  • OMX Riga−0,17%862,35
  • OMX Tallinn0,1%1 955,68
  • OMX Vilnius−0,39%1 143,3
  • S&P 5000,13%5 282,7
  • DOW 30−1,33%39 142,23
  • Nasdaq −0,13%16 286,45
  • FTSE 1000,00%8 275,66
  • Nikkei 2251,03%34 730,28
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,88
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%93,45
  • 16.04.25, 12:17

Peep Siitam: Eesti peab elektrimajanduses tiinekaeast välja kasvama

Eesti sai palju aastaid nautida Põhjamaade soodsat elektrit, mille sealsed elektritarbijad aastakümneid tagasi ehitatud elektrijaamade näol kinni maksid. Nüüd on aeg täiskasvanuks, see tähendab energiarikkaks saada, kirjutab Energiasalv Pakri juhatuse liige Peep Siitam arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
“Pole ühtki mõistlikku alust eeldada, et mõne teise riigi maksumaksja peaks ilma neile kasumliku kokkuleppeta toetama soodsa elektrihinnaga Eesti elektritarbijat. Katusel tegelikult ei ela Karlssonit, kellel on kodus müstilised aurumasinad,” kirjutab Peep Siitam.
  • “Pole ühtki mõistlikku alust eeldada, et mõne teise riigi maksumaksja peaks ilma neile kasumliku kokkuleppeta toetama soodsa elektrihinnaga Eesti elektritarbijat. Katusel tegelikult ei ela Karlssonit, kellel on kodus müstilised aurumasinad,” kirjutab Peep Siitam.
  • Foto: Erakogu
Ka kõige sinisilmsemale globalistile on tänaseks selge, et väikevennana tegutsemise aeg on möödas – oma julgeoleku eest tuleb ise seista ja ise maksta. Sõbrad aitavad siis, kui kõigepealt end ise aitad.
Eesti tiinekaiga peab lõppema ka elektrimajanduses. Tagumine aeg on elektrikulud ja energiajulgeolek meie enda tahtest sõltuma panna ning taas energiarikkaks saada.
Soodne elekter ei tule mööda kaablit Põhjamaadest, nagu Eesti elektrimajanduse poliitikas viimased 15 aastat eeldatud on. Soodne elekter ei tule ka imeväelistest poliitloosungitest. Soodne elekter tuleb pika elueaga uutest kodumaistest jõujaamadest, mille muutuvkulud on võimalikult madalad.
Võltsmugav sõltuvus
Kõigis Läänemere-äärsetes riikides on varustuskindluse tagamiseks puudu juhitavatest elektrijaamadest ning tuleb ehitada uusi. Saime väikse vennana paljude aastate jooksul nautida Põhjamaade soodsat elektrit, mille sealsed elektritarbijad aastakümneid tagasi ehitatud elektrijaamade näol kinni maksid. Uute elektrijaamade ehitamine – ja eelkõige juhitavate elektrijaamade ehitamine – pole turutingimustel kusagil Euroopas võimalik. Elektritarbijad peavad elektriturule täiendavat tuge pakkuma.
Pole ühtki mõistlikku alust eeldada, et mõne teise riigi maksumaksja peaks ilma neile kasumliku kokkuleppeta toetama soodsa elektrihinnaga Eesti elektritarbijat. Katusel tegelikult ei ela Karlssonit, kellel on kodus müstilised aurumasinad.
Võltsmugav sõltuvus Põhjamaade energiajulgeolekut tagavast soodsast elektrist on tegelikult illusioon ühenduste füüsilise haavatavuse ning kaablite kõrge maksumuse tõttu. Isegi juhul, kui Soomes on elekter Eestist kordades soodsam, siis Eesti tarbijani see ei jõua, sest kahe piirkonna elektrihinna vahe kasseeritakse kaabliomanike poolt. Nii näiteks on Eleringi kassas varsti ligi miljardi euro ulatuses raha, mis laekunud nn ülekoormustasust.
Kaablitest üksi on vähe. Soodne kodumaine tootmisvõimsus on objektiivne vajadus.
Saame energiajulgeolekut tagava soodsa elektrihinna ainult (!) juhul, kui meil on madalate muutuvkulude ja pika elueaga kodumaised jõujaamad. Nagu Põhjamaades.
Muinasjutt turupõhisusest
Soodsat elektrihinda tagavate jõujaamade kurbloolisus on, et sellised jaamad ei saa (!) tekkida n-ö turupõhiselt. Väikese muutuvkuluga elektrijaamad viivad – nagu nimigi ütleb – muutuvkuludel põhineval elektriturul elektrihinna alla, kuid ei saa samal põhjusel katet oma kapitalikuludele. Pikaajalist investeerimiskindlust selline muutuvkuludel põhinev tururegulatsioon kindlasti ei loo ning soodsat elektrihinda tagavaid jõujaamu lihtsalt ei teki.
Küll aga saavad turutingimustel tekkida vaid lühikese eluea ja tasuvusega jõujaamade projektid, näiteks päikesepargid ja akud. Turupõhisusega on justkui kõik kena, kuid energiajulgeolekut ning soodsat elektrihinda nendega pole võimalik saavutada.
Elektritarbija menüüs on valida väikeste elektriarvete või turupõhiste lahenduste vahel. Väikevend võib tahta, aga täiskasvanu mõistab, et kaht korraga kahjuks ei saa.
Mõnus jätta tegemata
Poliitotsustajatel on mõnus ja turvaline jätta tarbijaile soodsaimat elektrit tagavate jõujaamade ehitamise toetusotsused tegemata, sest need on ebapopulaarsed ning käegakatsutav kasu tekib alles mitme valimisperioodi järel. Kahju saab sellisest lühinägelikkusest aga vaid Eesti elektritarbija, sest nii käitudes kaugeneme energiajulgeolekut tagavast soodsast elektrienergiast.
Soovides saada energiarikkaks, peame kodanikena nõudma soodsaimat elektrihinda ja energiajulgeolekut tagavat kombinatsiooni kodumaistest tootmisvõimsustest. Seejuures pole oluline, kas soodsaim kombinatsioon saadakse turutingimustel või mitte.
Tühitargutajate heietusi kuldsest tulevikust võime me oma vabal maal küll kuulata, kuid otsustada saame siiski vaid reaalselt valikutes olevate lahenduste pealt.
Arvamuskonkurss Edukas Eesti
Edukas Eesti on Äripäeva, Helmese, Elengeri (endine Eesti Gaas), If Kindlustuse, Ellex Raidla Advokaadibüroo, Swedbanki ja Verstoni konkurss, kuhu ootame Eesti eduloo uuendamise ja arengu kiirendamise ideid arvamusloo vormis. Konkursi peaauhind on 10 000 eurot.
Žüriisse kuuluvad korraldavate ettevõtete omanikud ja juhid, konkursi viib läbi Äripäeva arvamustoimetus. NB! Tööde vastuvõtt on lõppenud. Žürii koguneb aprilli lõpus, auhinnad anname üle mai alguses.

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele