Lauri: numbrid on täiesti segased

„Eks siis paistab,” vastas Lauri aripaev.ee küsimusele, mida võib oodata täna avaldatavast rahandusministeeriumi majandusprognoosist, märkides, et veel mais ministeeriumi poolt prognoositud 3,7% majanduskasv enam tõenäoline pole.

Hansapanga majanduskasvu prognoos oli selleks aastaks 2,5%, kuid see number muutub kahtlematult, märkis analüütik. Hansapank tegi enda prognoosi eelmise aasta numbritele tuginedes. Panga uus majandusülevaade tuleb oktoobris-novembris.

Lauri ütles, et Hansapanga ja ministeeriumi prognoose on raske võrrelda, sest need põhinevad erineval andmetel. „Statistikaameti andmestik on sel aastal väga segane olnud. Nii et mõttetu on rääkida neist numbritest. Kui on üks kasutu number, siis pole mõtet midagi rääkida. Numbrid on täiesti segased,” põhjendas Lauri, miks ta ei saa öelda uut Hansapanga majandusprognoosi numbrit hetkel ega võrrelda seda ministeeriumi omaga.

Analüütiku sõnul on segadus statistika ümber tekkinud esialgsete hinnangute avaldamisega majanduskasvu kohta, seetõttu on andmete kvaliteet muutnud ebamääraseks. "Praegune segadus SKP numbrite ja metoodika osas on minu jaoks üks ebameeldivamaid muutusi. Algul lubati, et SKP kasvunumber on võrreldav. Aga tegelikult ei saa seda millegagi seostada. See -1,4%, mis anti teise kvartali SKP kasvu kohta, on täiesti kasutu number. Minu poolest oleks see number võinud jääda avaldamata. Me isegi ei tea, kuhupoole see uus metoodika seda numbrit lükkab," tegi analüütikut pahaseks uus metoodika.

„Liiga palju rõhutakse majanduskasvu numbritele, need numbrid ei pruugi näidata tegelikku majandusseisu. Numbrid võivad olla igasugused. Keegi ei saa vastu vaielda sellele, et sisenõudlus on väga nõrk ja tõenäoliselt isegi negatiivne. Küsimus on ekspordi hinnangutes,” tõi välja Lauri kitsaskohti statistikas.

Analüütiku sõnul on praeguse eelarve tulude poolt maksude osas väga keeruline täita. Käibemaksu laekumine on väga kehv ja näiteks kütuseaktsiisi laekumine on väga nõrk. Selle koha pealt ei tule kindlasti tulusid täis, ütles ta.

Lauri ei kiirustaks riigi reserve kasutama. „Reserve tuleb kasutada sellistel puhkudel, mis on olulised pikaajaliseks seisuks. Kui tulude pool jääb nii väikseks, et ei ole võimalik teha hädavajalikke kulutusi, siis tuleb reserve kasutada. Riigi funktsioonid ei tohi kannatada. Ei tohi tõmmata kokku kulutusi, mis teeksid riigi situatsiooni tulevikus oluliselt kehvemaks,” kommenteeris Lauri reservide kasutamise võimalust.

„See on poliitiline otsus. Nad peavad ise selle välja kaaluma,” vastas Lauri küsimusele, kas tuleks tulumaksu vähendamine mõneks ajaks peatada.

„Maksutõus pole alati eelarve tulu pool, vaid see võib majandusele halvasti mõjuda, näiteks need aktsiide ja käibemaksu tõusud, mis meil eelmisel ja sellel aastal tehti. Aktsiisitõusud oleksid pidanud olema sujuvamad, see oli väga halb valik. E piisa lihtsalt maksude tõstmisest või langetamisest, tuleb konteksti ikka vaadata,” kommenteeris Lauri maksude tõusmise ja langetamise mõju eelarvele ja riigile laiemalt.