Nobeli preemia võitja ennustamine raskem kui kunagi varem

Kanada teadlased uurisid Nobeli preemia laureaate aastatest 1901 kuni 2007 ning võrdlesid nende tsiteeritavust enne ja pärast Nobeli preemia võitmist ning samuti nende tsiteeritavust võrreldes teiste nende aja teadlastega. Esmane analüüs näitas, et teadlased võitsid Nobeli preemia oma karjääri tipphetkel ehk teisiti öeldes ajal, mil nad olid kõige tsiteeritavamad. Preemia võidule järgnes harilikult ka tsiteeritavuse langemine. Samuti oli varaste võitjate puhul ainuüksi tsiteeritavust jälgides selge, et nad on oma aja tsiteeritavamad teadlased.

See kõik muutus aga pärast 1945. aastat. Alates sellest perioodist on märgata, kuidas nobelistide tsiteeritavuse tipp langeb üha madalamale ja madalamale. Samas väheneb aga ka tsiteeritavuse langemine pärast preemia saamist, Kanada teadlased ise nimetavad seda efekti haloks.

Eriti hulluks lähevad lood nobelistide tsiteeritavusega pärast aastat 1971, sest selleks ajaks pole märgata nobelistide tsiteeritavusel olulist erinevust teiste nende kaasaja tippudest. Vahtralehemaa uurijate sõnul on see seletatav teaduse eksponentsiaalse kasvuga ja uurimisvaldkondade arvu suure suurenemisega. Samuti on hea tõestus sellele kasvõi see, et viimase viieteistkümne aasta jooksul pole antud mitte ühtegi preemiat ainult ühele isikule.

Seega kokkuvõtvalt võiks öelda, et kui W. Röntgeni võitu 1901 aastal oli suhteliselt kerge ette ennustada, siis ennustada Albert Ferti ja Peter Grünbergi võitu eelmine aasta oli peaaegu et võimatu. Lõpetuseks jääb vaid edu soovida Rootsi kuninglikule teadusakadeemiale, kelle töö nobelistide valimisel on läinud aasta aastalt vaid keerukamaks.