Albert Einsteini tööde üheks suurimaks
pärandiks on väide, et mitte-miski ei või liikuda valguse kiirusest kiiremini.
Nüüd teostas Šveitsi füüsik Nicolas Gisin eksperimendi, mis selle kahtluse alla
seab, vahendas fyysika.ee.
Gisin, kes on laiemale üldsusele ennekõike tuntud kvantkrüptograafia edendajana ning footoni teleportatsiooni eksperimentidega, pööras nüüd oma tähelepanu kvantmehhaanika seaduspärasuste kontrollile.
Kvantmehaanikas on kasutusel seotud osakeste mõiste, mis tähendab lihtsustatult et nende omavahelised olekud on alati seotud ehk ümber sõnastatult, kui muutub ühe osakese olek, muutub koheselt ka teise oma. Selle seose järgi peaks olema võimalik hetkeline signaali edastamine, kuna me võime omavahel olekuliselt seotud osakesi viia distantsiliselt kuitahes kaugele üksteisest.
Just selle seose kontrolliks tegigi Gisin järgmise eksperimendi. Ta ühendas oma Genfis asuva labori valgusoptilise kaabli abil kahe külaga, mille omavaheline kaugus oli 18 kilomeetrit.
Seejärel saatis ta oma laborist korraga mõlemas suunas footonite voo. Seejärel detekteeris ta töörühm signaali käitumist teekonna jooksul ning leiti, et kui muutus footonite olek ühes voos, muutus see koheselt ka teises, kusjuures info oleku muutumisest jõudis ühest voost teiseni kiirusega, mis ületas valguse kiirust 10000 korda.
California tehnoloogiainstituudi kosmoloogi Scott Carolli sõnul on see eksperiment järjekordne tõestus kvantmehhaanika õigsuse kohta ning ta usub et see tõestas lõpuks, et seotud osakesed on tõepoolest omavahel seotud, mitte et nende vahel liigub mingi signaal, mis oleku muutusest teada annab.
Seotud lood
Tarkvaraarendajale Merada on turvalisuse tagamine ühtviisi oluline nii uue tarkvara kirjutamisel kui ka küberrünnaku ohu minimeerimisel oma ettevõttele. Viimase jaoks tehakse koostöös Teliaga regulaarselt turvanõrkuste kontrolli.