Majanduses on küll langus, kuid rikkaid
mehi on Eestis rohkem kui varem, kui mullu suvel teenis üle 100 000-kroonist
kuupalka enam kui viissada inimest, siis praegu on kõrgepalgalisi töötajaid juba
764.
Pea iga eestlane teab Eesti Energia juhti Sandor Liivet, pangajuhte Erkki Raasukest ja Aivar Rehet, Eesti Panga juhtkonda ning veel mitmeid teisi ameti- ja ärimehi, kelle kuuteenistus ületab kas natuke või mitu korda 100 000 krooni ning kus tavalisele palgale lisanduvad sama suured preemiad, kirjutas Postimees. Tegelikult on selliseid mehi Eestis aga nüüdseks 764, veel mullu oli neid 548.
Eesti ja välisriikide tööturgu hästi tundev CVO grupi juhatuse liige Agu Vahur märkis, et suurt palka maksavad Eestis esiteks suured ja teiseks rahvusvahelised firmad ja suurepalgaliste arvu kasvu võib selgitada mitme põhjusega: näiteks hakkasid viimasel paaril aastal juhtide palgad üldises arengus maha jääma, teiseks tõstis palku ootamatult hea majandusseis. Nimelt prognoosisid paljud firmad 2006.–2007. aastaks viie-kuueprotsendilist majanduskasvu, tegelikkus tõi aga 10–12-protsendilise tõusu.
Kuigi paljudes valdkondades on käes rasked ajad, on tehnoloogia see, kus Vahuri arvates liiguvad palgad jätkuvalt ülespoole. «5000–6000 eurot (ca 80 000 – 95 000 krooni – toim) on seal täiesti tavaline palk ka tippspetsialistil,» rõhutas Vahur.
Seotud lood
Keskmine brutokuupalk oli 2008. aasta II
kvartalis 13 306 krooni. Viimases viies kvartalis oli kasv 20% piires,
aga tänavu teises kvartalis oli palgakasv 15,2%. See on viimase kahe aasta
madalaim kasv.
Lindströmi müügitöö eripära seisneb iga tiimiliikme tugevuste ärakasutamises ja arendamises. Just müügiinimeste koolitamine ja vastutuse andmine nende eelistuste põhjal aitab püsivalt leida ja hoida motiveeritud töötajaid, selgub saatest “Minu karjäär”.