Eesti muutunud elektri sisseostjaks

Kui seni on Eesti olnud tugevas sõltuvuses välisriikidest ostetavast gaasist ja naftast, siis tänavu on märkimisväärselt kasvanud ka elektrienergia importmahud. Eile teatas statistikaamet, et energiatootmine langes juulis võrreldes aastatagusega 29%.

“Elektrienergia tootmise vähenemise põhjustas omatoodangu osaline asendamine elektri impordiga — elektrienergia kogutarbimisest hõlmas import juulis ligi kolmandiku,” kommenteeris statistiamet. Sarnast languskõverat näitas juulis ka mäetööstus, kuna Eesti Põlevkivi ei tee ilma oma suurima kliendi Eesti Energiata midagi.

Energia tootmismahud kahanenud kuust kuusse Langusnumbrid on kuust kuusse kasvanud. Teises kvartalis toodeti Eestis elektrienergiat ligi viiendiku võrra vähem kui aasta eest. Kuna elektritarbimine näitab kerget tõusu¬trendi, on plahvatuslikult kasvanud elektrienergia sissevedu. Kui mullu esimese seitsme kuuga eksporditi Eestist 1029 GWh elektrienergiat enam kui sisse veeti, siis tänavu ollakse plussis kõigest 76 gigavatt-tunniga. Märtsist juunini jäi elektrienergia eksport igas kuus impordile koguni alla.

Arvestades, et megavatt-tunni müügihind püsib 400–450 krooni juures, on elektrienergia ärakukkumine tähendanud ligi poolt miljardit krooni saamata jäänud tulu.

Eesti Energia ei soostunud statistikaameti numbreid eriti kommenteerima, tõdedes vaid, et toomine näitab tõepoolest impordi suurenemise ja ekspordi vähenemise tõttu kopsakat miinust. “Tänavu juulis oli CO2-kvootide hind palju kõrgem kui aasta tagasi ja see avaldab meie ekspordile ja impordile mõju,” tõdes Eesti Energia finantsdirektor Margus Kaasik.

Konkurentsiameti juht Märt Ots seletas elektritootmise vähenemist samuti ekspordi ja kvoodikaubandusega. “Tootmine on langenud, kuna on vähenenud eksport. Narva Elektrijaamad enam ei tooda,” ütles Ots. “Kui 2005–2007 oli CO2-kvooti kvooti piisavalt ning jäi ülegi, on praegu kvooti vaid sisetarbimise jaoks.” Ots märkis, et eksporditava energia tootmiseks ei tasunud Eestil ilmselt kvooti osta.

Heitmekvootide müüjast sai ostja

Eesti Energia tõdes oma 30. juunil lõppenud kvartali aruandes, et heitmekvootide müügitulu on asendunud kvootide ostuks tehtavate kuludega ning see on mõjutanud ka ettevõtte ärikasumit. “CO2 heitmekaubanduses algas 2008. aastal uus kauplemisperiood. Kui aasta alguses sai 2008. aasta kvoote osta hinnaga 22–23 eurot/MWh, siis juuni lõpuks on kvootide hinnad jõudnud tasemele 27–28 eurot/MWh.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumi majandusanalüüsi talituse peaspetsialist Karel Lember kommenteeris energeetikasektori halbu numbreid sellega, et vihma on sadanud palju ning hüdroenergia tootmine on tulnud odavam. “Seda sisse ostes hoiab CO2-kvooti kokku.”

Põhjamaades elekter siiski veel kallim kui Eestis “See on kõva impordi kasv,“ kommenteeris Fortum Elekter AS juht Märt Jemmer. Ta oletas, et kuskilt on elektrit imporditud. “Ma ei usu, et elektrienergiat imporditi Soomest, sest NordPooli hind on kõrgem, pigem on ostetud Läti poolelt või väiketootjailt.”Eesti Energia statistika kohaselt on tänavu olnud Põhjamaade energiabörsil NordPool elektrienergia tootmine odavam kui Eestis vaid mais, mil megavatt-tund energiat müüdi 404 krooniga, kui Eesti Energia hind oli 418 kr/MWh.

Eesti Energia toodab vähem, müüb rohkem

Eesti Energia tootis juunis lõppenud kvartalis 1722 GWh elektrienergiat, mida oli aasta varasemaga võrreldes 24,2% vähem.

Eelkõige tulenes toodangu vähenemine Narva Elektrijaamadest, avaldas firma oma vahearuandes.

Kodumaine elektrienergia müük ulatus esimeses kvartalis samas 1 618 GWh-ni, mis on 45 GWh rohkem võrreldes eelmise aastaga.

2007. aastal veeti Estlinki kaabli kaudu Balti riikidest Põhjamaadesse elektrienergiat koguni 2 016 GWh ja vastupidises suunas 19 GWh. Esimese Estlinki-aastaga müüs Eesti Energia Soome 1 558 GWh elektrienergiat, eksport kasvas tohutult, kirjutas Eesti Energia poole aasta eest.