• OMX Baltic−0,03%288,45
  • OMX Riga0,09%876,67
  • OMX Tallinn−0,13%1 823,93
  • OMX Vilnius0,4%1 127,22
  • S&P 5000,53%6 118,71
  • DOW 300,92%44 565,07
  • Nasdaq 0,22%20 053,68
  • FTSE 1000,23%8 565,2
  • Nikkei 2250,59%40 192,85
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%104,27
  • OMX Baltic−0,03%288,45
  • OMX Riga0,09%876,67
  • OMX Tallinn−0,13%1 823,93
  • OMX Vilnius0,4%1 127,22
  • S&P 5000,53%6 118,71
  • DOW 300,92%44 565,07
  • Nasdaq 0,22%20 053,68
  • FTSE 1000,23%8 565,2
  • Nikkei 2250,59%40 192,85
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,96
  • GBP/EUR0,00%1,19
  • EUR/RUB0,00%104,27
  • 02.09.08, 17:37
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Statistikaamet muudab SKP arvutamist ELi nõudel

Statistikaameti rahvamajanduse arvepidamise talituse juhataja Tõnu Mertsina ütles täna, et Eesti muudab SKP arvutamise metoodikat Euroopa Liidu nõudel, kes soovib erinevate riikide statistikat võrrelda.
"Üleminek uuele meetodile pole statistikaameti enda ettepanek või plaan, vaid Euroopa Liidu nõue eelmise aasta detsembrist. Praeguseks on ahelmeetodile üle läinud praktiliselt kõik ELi liikmesriigid välja arvatud Läti ja Malta. Saame parema võrdluse ka USA, Kanada, Norra ja Šveitsiga, kes aheldamise meetodit kasutavad," põhjendas Mertsina.
Tuleval esmaspäeval, 8. septembril, avaldab statistikaamet esimese osa aheldamise metoodika järgi arvutatud SKP aegreast. "Kuna meil pole jõudu korraga nii palju teha, avaldame 1995-1999 aegrea detsembris," rääkis Mertsina ja lisas, et praegustes SKP kasvu numbrites on oodata 0,2-1,6 protsendipunktilist muutust.
Iseenesest on statistiliste andmete korrigeerimine tavaline nähtus, kuna esialgsed andmed on puudulikud. Esialgseid andmeid muudab ka sesoonsetest ning tööpäevade arvu erinevusest tulenevate mõjude kõrvaldamine. Lõplik SKP avaldatakse alles kolm aastat hiljem ja sisuliselt on see juba kokku pandud ettevõtete tasandil.
Näiteks, kui hiljuti avaldas Soome SKP kasvuks 2,8%, kuid pisut hiljem tõi Eurostat sama perioodi kasvuks 3,1%. Mõlemad numbrid olid õiged, kuid esimene ei ole sesoonselt ja tööpäevade arvuga korrigeeritud, teine on.
Sel suvel Eestit vapustanud -1,4% majanduskasv võib Mertsina sõnul muutuda, aga milliseks SKP kujuneb, ei oska veel keegi täpselt öelda.
"Küllap analüütikud ootavad täpsustatud SKP andmeid," vastas Mertsina küsimusele, miks paljud analüütikud viimasel ajal prognoosidest hoiduvad. "SKP pole püsiv suurus. Küsimus pole selles, et korrigeeritakse vigu, vaid SKPd korrigeeritakse täpsemaks," kordas Mertsina ajakirjanikele.
Senini arvutas statistikaamet püsivhindades SKPd 2000. aasta baasil. Kaheksa aastaga on toodete struktuur muutunud ja mida kaugemale baasaastast minna, seda ebatäpsemaks statistika muutub, rääkis Mertsina.
Uue aheldamise metoodika järgi arvestatakse SKPd eelmise aasta keskmistes hindades. Fikseeritud baasaastat enam pole. See tagab täpsema püsivhinnaarvestuse, kuid majanduskasvu on tunduvalt keerulisem leida kui varem. SKP kasvu leidmiseks ei saa kasutada erinevate aastate võrdlemist eelmise aasta hindades. Kasvunumbri saab hoopis ahelindeksite jagamisel.
Uue näitajana võtab statistikaamet kasutusele panuse SKP kasvu (inglisekeelne vaste - contribution to GDP growth), mida arvutatakse kõikide komponentide kohta. Samas ei saa analüütikuile kõnekate varude aheldatud kasvu leida. "Varude muutus pakub tavainimesele vähe huvi, kuid analüütikutele küll. See võib olla ühel aastal positiivne ja teisel aastal negatiivne," kommenteeris Mertsina näitaja sisu.

Seotud lood

Uudised
  • 08.09.08, 10:30
Statistikaamet: majandus langes 1,1%
Statistikaameti esialgsetel andmetel vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2008. aasta II kvartalis eelmise aasta sama perioodiga võrreldes 1,1%.
  • ST
Sisuturundus
  • 23.01.25, 11:31
ESG – midagi enamat kui mood
Mõned trendid jäävad meiega kauaks, mõned kaovad sootuks ja mõned muutuvad, kohanedes hetkeolukorraga. Ettevõtete keskkonna-, sotsiaalsed ja juhtimisstandardid (Environmental, Social and Governance – ESG) peavad muutuma, seda eriti seoses eelseisvate struktuursete muutustega poliitikas. Olukord näib olevat Trumpi tulekuga kardinaalselt muutunud, kuid tegelikult on muutused toimunud juba päris pikka aega.

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Äripäeva TOPid

Tagasi Äripäeva esilehele