Kui suur võib olla must auk?

Nimelt võib universumis leiduda musti auke, mille mass võib olla võrreldav 50 miljardi Päikese massiga, kuid see on ka piir, kirjutas New Scientist.

Hiigelsuured mustad augud on olemas kõigi galaktikate tuumades ning teadlased oletavad, et need mustad augud on alla neelanud ridamisi väiksemaid, milles omakorda leidus tohutus koguses ainet. Suurim must auk, mida on õnnestunud korralikult mõõta asub galaktikas nimega Messier 87 ning selle augu mass on võrreldav kolme miljardi Päikese massiga. See mõõtmistulemus saadi musta augu ümber liikuva gaasi kiirust mõõtes.

Kuid see number ei ole piir, väidavad Harvard-Smithsoniani astrofüüsikakeskuse teadlane Priya Natarajan ja Ezequiel Treistel Tšiilis asuvast Euroopa lõunaobservatooriumist.

Ajakirjas Monthly Notices of the Royal Astronomical Society ilmunud ülevaate jaoks uurisid nad musti auke, nende käitumist ja kasvu. Uurimuses kasutati ka teiste töörühmade poolt tehtud mõõtmisi, kes mõõtsid mustadest aukudest pärinevat röntgenkiirgust ja nähtavat valgust, kui must auk aine alla neelab. Kiirguse mõõtmine võimaldab hinnata musta augu massi ning ka seda, kui kiiresti must auk kõike enda ümber jäävat alla neelab.

Teadlased vaatlesid ka seda, kui palju musti auke on olnud universumi erinevatel ajaperioodidel. Tänapäeva mustade aukude masside ja minevikus olnud mustade aukude masside võrdlus annab teavet selle kohta, kui kiiresti augud võivad kasvada.

Kui mustade aukude kasvukiirus on teada, siis oli selle järgi võimalik teada saada, kui suur on olnud universumi algusaegadel eksisteerinud suurima musta augu mass. Arvutuste järgi pidi selle mass olema võrdne umbes miljardi Päikesega. Teadlaste sõnul on võimalik, et sellise suurusega mustadest aukudest on tekkinud hiljem ülisuperaugud, mille mass võib ulatuda viiest kuni viiekümne miljardi Päikese massini. Kui seda püüda ette kujutada, siis tasuks silme ette manada skaala väiksem osa – isegi sellise suurusega must auk ületaks meie Päikesesüsteemi mõõtmed 30 korda.

Üks ülisuur must auk on avastatud meist 3,5 miljardi valgusaasta kaugusel galaktikas OJ 287, mis arvatakse koosnevat kahest hiigelsuurest mustast august, mis kumbki tiirlevad oma keskme ümber. Sellest paarist suurema mass arvatakse olevat 18 miljardit Päikese massi – see on arvutatud aukudest lähtuva kiirguse põhjal, kuid astronoomid pole mõõtmistulemustes päris ühel meelel.

Princetoni ülikooli astronoom Scott Tremaine’i sõnul on mustade aukude kasvamise kiiruse uurimine oluline, sest see on otseses seoses ka galaktikate kasvamise kiirusega. Seega ka meie kodugalaktika kasvamise kiirusega. Tema sõnul tuleks siiski suhtuda ettevaatlikult mustade aukude suuruse mõõtmisse aukudest lähtuva kiirguse põhjal, sest see on otseselt mõjutatud sellest, kui palju ainet mingil hetkel musta auku satub.