Põllumees Ants Pak arvab, et lähiajal SKP
positiivset kasvu ei näita. Pak ennustab kolmanda kvartali SKP languseks
tervelt 2,5%.
Kanarbiku köögivilja omanikule Ants Pakile ei tulnud 1,1%ne sisemajanduse koguprodukti (SKP) langus üllatusena. „ See oli täiesti ootuspärane ning eks see langeb lähiajal veelgi,“ sõnas talumees prognoosides kolmanda kvartaliks tervelt 2,5% langust.
Paki sõnul langeb SKP langusele kaasaaidanud nõrk sisenõudlus veelgi. Seda seetõttu, et inimestelt on kadumas kindlustunne, kardetakse kaotada töö. Põllumees ei prognoosi helget tuleviku ka ekspordile. „Eestil pole ju midagi eksportida. Me ei tooda ju midagi,“ sõnas Pak.
Negatiivsest SKP aitaks meid välja tootmise hoogustumine. „Tuleks toota midagi, mida saaksime müüa. Kuna pangad ei finantseerinud tootmist, vaid eelistasid kinnisvara, oli töösturitel raske ettevõtteid oma rahaga arendada, seega jäigi tootmine soiku. Nii oli pankadele kasulikum, siin pole kedagi süüdistada,“ rääkis Pak.
Siiski säilitab põllumees tuleviku suhtes positiivse tooni. Prognoosides, et tuleva aasta lõpus hakkab sisemajanduse koguprodukt vaikselt tõusma. „SKP tõusis tänu Rootsi pankade rahale ja kõik olid ühtäkki rikkad. Tööturul tekkis olukord kus kõik said tööd, kadus konkurents. Nüüd aga toimub uues olukorras ümberorienteerumine,“ rääkis Pak.
Seotud lood
Rimi kinnisvarahalduse ja
laiendusprojektide Baltikumi juhi Ruth Laatre sõnul oli SKP
langus ette teada. Samast tõdeb Laatre, et langev majandus selekteerib
elujõulisemad ettevõtted ja puhastab konkurentsi, mis ei ole sugugi paha.
Statistikaameti esialgsetel andmetel
vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2008. aasta II kvartalis eelmise aasta
sama perioodiga võrreldes 1,1%.
SKP kahanemine teises kvartalis viitab
sellele, et Eesti majanduses on toimumas kohandumine jõukohasemale SKP tasemele,
teatas rahandusministeerium.
Rahandusminister Ivari Padari sõnul toimub
majanduses korrektsioon, mis viib meid lähemale sellele tasemele, kus oleksime
praegu, kui majandus oleks kasvanud meile jõukohasemas tempos.
Odav elekter ja tootmisvõimsuste suurendamine on kujunenud justkui Eesti Nokia leidmiseks. Majandusanalüütik Mihkel Nestor ja AVH Grupi tegevjuht ning endine Enefit Greeni finantsjuht Veiko Räim arutlevad, milline on selle Nokia mõju majandusele.