Põllumees Ants Pak arvab, et lähiajal SKP
positiivset kasvu ei näita. Pak ennustab kolmanda kvartali SKP languseks
tervelt 2,5%.
Kanarbiku köögivilja omanikule Ants Pakile ei tulnud 1,1%ne sisemajanduse koguprodukti (SKP) langus üllatusena. „ See oli täiesti ootuspärane ning eks see langeb lähiajal veelgi,“ sõnas talumees prognoosides kolmanda kvartaliks tervelt 2,5% langust.
Paki sõnul langeb SKP langusele kaasaaidanud nõrk sisenõudlus veelgi. Seda seetõttu, et inimestelt on kadumas kindlustunne, kardetakse kaotada töö. Põllumees ei prognoosi helget tuleviku ka ekspordile. „Eestil pole ju midagi eksportida. Me ei tooda ju midagi,“ sõnas Pak.
Negatiivsest SKP aitaks meid välja tootmise hoogustumine. „Tuleks toota midagi, mida saaksime müüa. Kuna pangad ei finantseerinud tootmist, vaid eelistasid kinnisvara, oli töösturitel raske ettevõtteid oma rahaga arendada, seega jäigi tootmine soiku. Nii oli pankadele kasulikum, siin pole kedagi süüdistada,“ rääkis Pak.
Siiski säilitab põllumees tuleviku suhtes positiivse tooni. Prognoosides, et tuleva aasta lõpus hakkab sisemajanduse koguprodukt vaikselt tõusma. „SKP tõusis tänu Rootsi pankade rahale ja kõik olid ühtäkki rikkad. Tööturul tekkis olukord kus kõik said tööd, kadus konkurents. Nüüd aga toimub uues olukorras ümberorienteerumine,“ rääkis Pak.
Seotud lood
Rimi kinnisvarahalduse ja
laiendusprojektide Baltikumi juhi Ruth Laatre sõnul oli SKP
langus ette teada. Samast tõdeb Laatre, et langev majandus selekteerib
elujõulisemad ettevõtted ja puhastab konkurentsi, mis ei ole sugugi paha.
Statistikaameti esialgsetel andmetel
vähenes sisemajanduse koguprodukt (SKP) 2008. aasta II kvartalis eelmise aasta
sama perioodiga võrreldes 1,1%.
SKP kahanemine teises kvartalis viitab
sellele, et Eesti majanduses on toimumas kohandumine jõukohasemale SKP tasemele,
teatas rahandusministeerium.
Rahandusminister Ivari Padari sõnul toimub
majanduses korrektsioon, mis viib meid lähemale sellele tasemele, kus oleksime
praegu, kui majandus oleks kasvanud meile jõukohasemas tempos.
Tiina Käsi on nimi, mis kõlab ärimaailmas paljudele tuttavalt. Tal on juhtimises üle 25 aasta kogemust, kuid tema karjäär pole olnud lihtne ega lineaarne, vaid täis ootamatuid võimalusi ja väljakutseid, millest on sündinud väärtuslikud õppetunnid. Nordea Eesti tegevjuht, kes alustas oma karjääri rootsi keele õpetajana, on tänaseks saavutanud palju ja juhib mitmekesist ning rahvusvahelist organisatsiooni. Käsi kogemus ja oskus tasakaalustada töötulemusi ja inimlikku hoolivust teevad temast juhi, kelle teadmised ja arusaamad on väärt jagamist.