Euroopa Parlamendi tööstuskomisjon kinnitas
eile küll eesmärgi, et aastaks 2020 peaks Euroopa Liidus 10% transpordikütusest
moodustama taastuvatest allikatest toodetud kütused, kuid lisas juurde rea
ettepanekuid, mis tootjate jaoks investeerimiskindlust vähendavad.
Sellise sihi, 10% aastaks 2020, seadsid ELi valitusjuhid aasta tagasi, kui veel valitses optimism, et biokütuste näol on fossiilsetele kütustele leitud keskkonnasõbralik alternatiiv. Seda usku on tänaseks uuristanud mitmete teadlaste väited ning maailma tabanud toidukaupade hinnašokk, kus oma osa olla ka toidukultuuride „autodele söötmises“.
Parlamendi komisjon pani ette võtta eesmärgiks, et aastaks 2015 peaks 5% transpordikütusest moodustama taastuvatest allikatest toodetud kütus. Sellest vähemalt viiendiku peab moodustama sellisest toormest toodetud kütus, mis ei konkureeri otseselt söögi- ja söödakultuuridega. Toormeks oleks jäätmed, toiduks mittekõlbulikud kultuurid, vetikad … jms.
Ülejäänud neli viiendikku ehk 4% transpordikütustest moodustaksid traditsioonilisest toormest (raps, suhkruroog, teravili jms) valmistatud biokütused. Selline „lagi“ tähendaks siin paraku stagnatsiooni, sest juba praegu on n.ö esimese põlvkonna biokütuste osakaal 3% turust, vahendas agentuur Bloomberg Euroopa bioetanooli tootjate assotsiatsiooni kriitikat.
Teiseks: aastaks 2020 peaks taastuvatest allikatest toodetud kütuse osakaal transpordis kasvama 10%le, kuid parlamendi tööstuskomisjon tahab siia lisada klausli, et vähemalt 40% sellest moodustaksid nn teise põlvkonna (ehk mitte toiduks sobivast toormest) valmistatud biokütused. Ning et aastal 2014 toimuks eesmärgi ümbervaatamine – kas see on teostatav. Euroopa bioetanooli tootjate assotsiatsiooni hinnangul õõnestab see tootjate kindlust investeerimisotsuste tegemisel.
„Me peaksime jääma esialgse eesmärgi juurde,“ ütles palmiõlist, rapsist ja loomsetest rasvadest biodiislikütust tootva Neste Oili asepresident Simo Honkanen ajalehele International Herald Tribune. „Euroopa biodiislitööstusele on vähemalt üks või kaks kümnendit vaja stabiilset arengukeskkonda.“
Euroopa Parlament lükkas biokütuste teemas tagasikäigu sisse suvel, kui eesmärkide ülevaatamist hakkas nõudma keskkonnaasjade komisjon. Ka seal rõhutati, et transpordis peaks kasutama sellisest toormest valmistatud biokütust, mis toidukultuuridega ei konkureeri.
Kõik need ettepanekud peavad kinnitama Euroopa Parlament ja ELi valitsusjuhid ning need on osa ELi kliima ja energiapaketist, mille eesmärk on aastaks 2020 kliima soojenemist põhjustavaid heitmeid 20% vähendada.
Biodiislikütuse tootjatele on EL täna suurim turg – aastane tarbimine on ca 7 miljonit tonni.
Seotud lood
Täna avati ametlikult Paldiski lõunasadamas
biodiisli tehas, mis aga veab kogu toodangu välismaale ning lõviosa toorainest
tuuakse samuti välismaalt.
ELi eesmärk suurendada biokütuste osakaal
aastaks 2020 10%le on saavutatav vaid juhul, kui selleks ajaks on olemas nn
teise põlvkonna tehnoloogia, mis ei kasuta toormeks toidukultuure.
Eesti Energia tahab õhutada põllumehi
senisest märksa rohkem rukist kasvatama, et panna Narvas püsti kuni miljard
krooni maksev bioetanooli tehas.
Konjunktuuriinstituudi direktori Marje
Josingu sõnul teeks Eesti riik ja majaomanikud kõige õigemini, kui eelistaksid
teistele alternatiividele biokütust.
Föderaalreservi kolmapäevane pressikonverents valmistas investoritele üllatuse ning kulla hind sööstis järsult alla. Kas kujunemas on hea ostukoht?