Börsifirmade pulss lööb suuremate tõrgeteta

Äripäeva tehtud uuringus tõdesid analüütikud ja investorid, et börsifirmad on omale eelnevate superaastate jooksul paksu naha kasvanud: mõne erandiga on kõik suuteliselt olemasolevaid laene teenindama ja edasi investeerima.

Juuni lõpuks oli börsifirmade võlakoormus kasvanud kokku veerandsaja miljardi kroonini ehk aastaga täpselt viiendiku jagu. Täpselt samas taktis on aastaga kasvanud ka Eesti ettevõtete laenukoormus, olles jõudnud 117,3 miljardi kroonini.

Äripäeva kokku pandud ja kommenteeritud tabelist nähtub, et börsiettevõtete finantsseis on väga erinev. Samas ei kõlgu pankrotikirves ka kõige haavatavamate peade kohal.

Trigoni fondijuht Mehis Raud tõdeb, et üheselt mõistetavat suhtarvu kõikide sektorite ja erineva otstarbega võlakohustuste kohta välja tuua ei saa. Üldjuhul vaatavad tema sõnul pangad laenude suhet kulumieelsesse kasumisse (EBITDA), mis väljendab ka kõige selgemalt laenu ja intresside teenindamise võimet. “Laias laastus peetakse kolmekordset näitajat veel vastuvõetavaks,” märgib Raud. Üle viiekordse näitaja korral muutub pangast lisaraha saamine aga juba väga raskeks.

Analüütiku väljapakutud vastuvõetavat finantstugevuse näitajat ületab praegu kolm börsifirmat – Tallink, Kalev ja Eesti Ekspress. Üsna piiri lähedal oli Tallinna Kaubamaja.

Kindlasti tuleb ära märkida, et Arco Vara võlakoormus kulumieelsesse ärikasumisse on viimase jooksva aasta jooksul olnud suisa negatiivne, kuid mullu investoritelt saadud miljardi krooni tõttu on ettevõtte rahaline seis analüütikute hinnangul veel hea.

Laenata on keerulisem ja kallim kui aasta paar tagasi

Loomulikult mõjutavad võlakoormuse vastuvõetavat taset Raua sõnul laenude intress, pikkus ja otstarve, kas laenud on saadud teatud vara soetamiseks, nagu näiteks Tallinki puhul laevad, või tuleviku rahavoogude ja kasvu finantseerimiseks, nagu Eesti Ekspress Delfi ostu puhul.

Praegustes krediidi kokkukuivamise tingimustes tuleb hoolikalt vaadata ka laenude tähtaegu, kuna laenude pikendamine võib olla senisest tunduvalt kallim ja laenude mittepikendamisel võib ettevõte olla sunnitud osa oma varadest laenu teenindamiseks likvideerima.

LHV Balti analüüsiosakonna juht Erki Kert tõdeb, et ega laen ole iseenesest midagi sellist, mida kohutavalt kartma peaks. Vastupidi, laen on täiesti loomulik ettevõtete finantseerimise osa.

Mida peaks üks võlakoormuse all vaevlev ettevõte praegusel raskel ajal ette võtma? Kert soovitab, kui mõnel ettevõttel on praegu vaba raha, millele on väga head kasutust raske leida, võlakoormuse vähendamist kaaluda.

Raua ettepanek on, et kui ettevõte hindas oma kasvuväljavaateid headel aegadel valesti ja vaevleb nüüd suures võlakoormuses, siis esmajärjekorras tuleks pangaga ühisele murele lahendust otsida. Alternatiivina tuleks otsida uusi investoreid, kes aitavad raskest perioodist üle saada.

Ka investorid peavad oluliseks, et ettevõtted suudaks raskel ajal oma rahavoogusid teenindada ja samas ka laieneda. Enim usutakse Normasse, Baltikasse, Eesti Telekomi, aga ka Harju Elektrisse.

Pärnu maavanema Toomas Kivimäe jaoks teeb Norma atraktiivseks ennekõike asjaolu, et ettevõttel on ligikaudu 500 miljonit krooni vaba raha kas investeeringuteks või dividendidena väljamaksmiseks. “Tingimustes, kus laenu saamine investeeringuteks pankadest pole enam nii lihtne kui aasta-kaks tagasi, on see väga oluline eelis,” rõhutab Kivimägi. “Usun, et varem või hiljem tuleb ka ülevõtmispakkumine, mis samuti aktsia hinna tõusu toetab.”

Teine lemmik on Kivimäel Baltika, mida toetavad korralik kasum viimases kvartalis, käibe kasv augustis ning sõlmitud hulgimüügileping Lääne-Euroopas.

Kivimägi usub juhtkonda. Lisaks sellele on tema sõnul ettevõtete juhid Meelis ja Maire Milder pannud kõvasti oma raha ettevõtmisse, sest nemad teavad kõige paremini, mis Baltikat ees ootab. Heaks jooneks peab Kivimägi ka seda, et Baltikal pole puukfirmasid seljas, samuti on hind jätkuvalt atraktiivne.Kivimägi usub ka Tallinna Kaubamajja. Kuigi praegu on ta oma investeeringuga tugevas miinuses, on ta veendunud, et nelja-viie aasta pärast on aktsia hind võrreldes tänasega kahekordne. Samas kiiret tõusu ta ei looda, sest sisetarbimise kasvu aeglustumine ei jäta ka Tallinna Kaubamaja puutumata, ent potentsiaal on tugev ja tugev on ka juhtkond.

Halb valik pole maavanema arvates ka Eesti Telekom. Aktsia hind pole kunagi pöörase tempoga tõusnud, kuid on olnud stabiilne ja dividenditootlus on 10% juures. “Risk on väike, tootlus keskpärane. Kui tulumaks maha võtta, siis on tootlus ligilähedane hoiuseintressiga,” tõdeb Kivimägi.

Õppejõud: võlakoormust tuleb jälgida

EBSi ettevõtluse õppetooli juhataja Tiit Elenurm peab börsiettevõtete riskide hindamisel võlakoormuse jälgimist oluliseks teguriks.

Kuna lühiperspektiivis aktsiate hinnatrendid Tallinna börsil Elenurme hinnangul niikuinii erilist optimismi ei sisenda, siis peaks ta tulevikule mõeldes pigem atraktiivseks neid ettevõtteid, mis suudavad eksporditurgudel läbi lüüa ja innovaatilise tootearendusega tegeleda või välisriikides tütarettevõtteid luua.

“Varasemast ajast näiteks Baltika ja Harju Elekter,” nimetab Elenurm. “Võib-olla helgemate väärtpaberituru üldtrendide puhul edaspidi ka Ekspress Grupp,” esitab ta oletuse. Elenurme sõnul on muidugi teisigi rahvusvahelise haardega ettevõtteid, kuid mõnel juhul on tõesti väga palju laenuraha investeeritud.

Laenu võtmine aitab kasvu tagada

Aastaga on kasvanud tuntavalt viie börsifirma võlakoormus. Tõusu on vedanud Tallink, kes on sel aastal kahe laeva ostuks võtnud laenu ligi 4 miljardi krooni eest.

Nagu kõrval olevast tabelist nähtub, on 17 börsifirmast viie võlakoormus aastaga oluliselt tõusnud. Ekspress Grupp on soetanud Delfi ja Maalehe, Tallinna Kaubamaja ostnud ABC Kinga ja Suurtüki Naha ja Kingaäri ning investeerinud Selverite avamisse nii siin kui lõunanaabrite juures.

Ehkki Kalevil susiseb parasjagu Põlva Piima ostmine, on ettevõtte laenukoormus enne seda näidanud aastaga ligi 400 miljoni kroonist kasvu. Suur osa on läinud sellest meediakontserni käivitamisse.

Eesti Ehituse võlakoormus on aastaga sama hästi kui kahekordistunud. Ehitusfirma on käinud tugevalt poodlemas ning suurendanud oma osalust mitmes väikefirmas. Suurematest diilidest võib nimetada Eston Ehituse aktsiate kontrollpaki ostmist ja osaluse suurendamist Kauritsas.

Tallink on sel aastal ligi 4 miljardi krooni eest soetanud kiirreisilaeva Superstar ja kruiisilaeva Baltic Princess. Samas on laevandusfirma laenukoormus tänu nelja vana laeva müügist saadud 723 miljonile kroonile ja laenude tagasimaksele kasvanud aastaga ainult 2 miljardi krooni jagu.

Kui aasta tagasi kasutas Olympic Entertainment Group agaralt aktsiate emissiooniga börsilt kogutud raha ning oli võlgadest prii, siis nüüd on ettevõte võtnud kaela ka esimesed laenud ja avanud mitu uut kasiinot Slovakkias ja Rumeenias.

Tallink on lähiajaloos teinud märkimisväärseid investeeringuid. Nimetatud suhtarv (võlakoormus/kulumieelne ärikasum (EBITDA) – toim) on viimase paari aasta vältel üle 6 olnud, kaks aastat tagasi isegi vahemikus 8–10, seega võib pigem väita, et see on langenud. Laevandus on kapitalimahukas ettevõtmine ja selline laenude tase meie sektoris on täiesti aktsepteeritav. See suhtarv näitab, mitme aastaga suudaks ettevõte kõik oma laenud praeguse teenistuse taseme juures tagasi maksta. Laevad teenivad vähemalt 30 ja rohkem aastat ning leian, et meie senine, keskmiselt umbes kümneaastane laenude tagasimaksete graafik on olnud piisavalt agressiivne. Maailma juhtivad pangad ja nende analüütikud on meie suhtarvudega rahul olnud ja on nende põhjal viimastel aastatel suuri investeerimislaene andnud. Ka meie hetkel viimasele uuele laevale Cruise 5, mis valmib järgmisel aastal, on rahastamine pankade poolt kindlustatud ja praegu pole ette näha, et mingeid suuremaid täiendavaid laene peaks võtma.