Ettevõtjate rahakott aitab eelarvet lappida

Valitsuse plaan tõsta töötuskindlustuse määra 1,5 protsendini kasvataks järgmisel aastal töötaja ja tööandja kulusid üle poole miljardi krooni võrra – praeguselt 791 miljonilt 1318 miljonile kroonile. “See on järjekordne maksutõus, mis täidaks ainult ühte eesmärki – lappida valitsuse rahaauke, ja ei täida seda eesmärki, milleks see raha tegelikult mõeldud on,” oli Eesti Tööandjate Keskliidu volikogu liige ja ASi A. Le Coq juht Tarmo Noop nördinud.

Skanska EMV juhi Olle Hormi sõnul on tagajärjeks see, et Eesti töötleva tööstuse võimalused eksporti ja konkurentsivõimet kasvatada saavad järjekordse tagasilöögi. “Valitsus peaks endale aru andma, et kulude suurendamine langetab konkurentsivõimet, ja kust see raha siis majandusse tagasi tuleb?” esitas Horm küsimuse.

Töötuskindlustusmakse tõus vähendab tarbimist

Eesti Töötukassa nõukogu esimees Harri Taliga kinnitas, et pole mingit vajadust maksumäära tõsta – töötukassa reserv ulatub praegu 3 miljardi kroonini.

“Miks tahetakse 500 miljonit krooni ära korjata inimestelt ja ettevõtetelt, kui seda kasutatakse vaid üldise tasakaalu hoidmiseks, millelt inimesed ei võida mitte midagi?” pahandas Taliga, kelle sõnul on ainuke käegakatsutav tagajärg majanduse kunstlik jahutamine, kuna raha võetakse tarbimisest välja, selle võrra väheneb sisemajanduslik nõudlus ja asjad võivad veelgi halvemaks minna.Et töötukassa reservid järgmiste aastate jooksul jätkuvalt kasvavad ka praeguse maksumäära juures, näitas ka rahandusministeeriumi suvine majandusprognoos.“See hõiskamine, et meil on reserve hirmus palju, meid raskematel aegadel ei toida,” manitses peaminister Andrus Ansip, kelle sõnul on maksutõus uue töötuskindlustuse- ja töölepinguseaduse valguses täiesti õigustatud.

Tehniliselt võttes tekib eelarve defitsiit

Töötuskindlustuse seaduse paberile pannud Eiki Nestor nentis, et reservide kasutamise koha pealt tekib praegustes seadustes absurdimaiguline vastuolu – kui headel aastatel kogutud reservid halbade aegade saabudes kasutusele võtta, nagu seadus ette näeb, tekib tehniliselt võttes eelarve defitsiit, sest valitsussektorile tähendab see tuludest suuremaid kulusid. Valitsussektori eelarve tasakaal on just üks argumentidest, miks maksumäära nüüd tõsta tahetakse. “Eelarve tasakaaluvaimustus töötab selles mõttes reservide loomisele vastu – mis me neid reserve siis üldse kogume, kui neid halbade aegade saabudes kasutada ei saa,” laiutas Nestor käsi.

Noobi hinnangul on olukord täiesti absurdne. “Hoida tasakaalus valitsussektori eelarvet ei ole töötuskindlustuse makse eesmärk! Kui valitsusel on rasked ajad, tuleb püksirihma pingutada, mitte makse juurde laduda,” märkis ta, lisades, et töötuskindlustusmakset võiks tõsta ainult siis, kui on reaalne vajadus.

Horm nentis, et ettevõtete kulusid saab suurendada ainult teatud piirini ja see punane joon, mille ületamisel ettevõtted oma konkurentsivõime kaotavad, on juba käega katsutav.