Hansapank kulutab 150 miljonit Eesti
krooni, et vahetada vanad logod uute Swedbanki omade vastu.
„Logovahetuse eelarve on kolme Balti riigi ning Rootsi peale kokku orienteeruvalt 150 miljonit Eesti krooni,“ ütles aripaev.ee-le Hansapanga pressiesindaja Kristi Künnapas.
Künnapase kinnitusel jaotub nimetatud 150 miljonit krooni kahe aasta peale ning sellest enamus kulub kontoritele uue välimuse andmiseks.
Küsimusele- kas Hansapank kaotab nimevahetusega kliente- vastas Künnapas: „Usume, et suure panga nimevahetus võib tekitada emotsioone, ent samas oleme ka kindlad, et panga juures on usaldusväärsus ja pakutavad teenused olulisemad kui nimi.“
Täna algas nimevahetuse protsess, mille jooksul Hansapanga uueks nimeks saab Swedbank. Täielik üleminek ühtsele uuele nimele ja brändile on kogu Baltikumis plaanis lõpule viia sügiseks 2009, teatas pank. Panga juriidiline nimi muutub 2009. aasta kevadel.
Swedbanki ajalugu ulatub aastasse 1820, mil Göteborgis loodi Rootsi esimene hoiupank. Praegu tegutseb pangagrupp mitmetes riikides, teiste seas Rootsi, Soome, Norra, Taani, Hiina, Venemaa, Ukraina ja Balti riigid. Swedbanki grupis töötab üle 22 000 inimese. Kokku on Swedbanki grupil oma koduturgudel Rootsis, Eestis, Lätis ja Leedus enam kui 9 miljonit era- ja pool miljonit äriklienti. Swedbanki grupp omandas Hansapanga aktsiad sajaprotsendiliselt 2005. aasta kevadel. Swedbanki bränd loodi FöreningsSparbankeni ja Hansapanga koostöös 2006. aastal.
Seotud lood
Endine Hansapanga peadirektor Priit Põldoja
rääkis eelmisel aastal toimunud Äripäeva visioonikonverentsil Äriplaan 2008, et
seni on Hansapangas olnud vähene skandinaaviastumine.
Täna hommikupoolikul võeti Hansapanga
peakontorilt igaveseks maha Hansapanga logo. Päeva jooksul loodetakse see
asendada Swedbank-i logoga.
Täna algab nimevahetuse protsess, mille
jooksul Hansapanga uueks nimeks saab Swedbank. Täielik üleminek ühtsele uuele
nimele ja brändile on kogu Baltikumis plaanis lõpule viia sügiseks 2009, teatas
pank.
Arvutipargi renditeenus on mugav, säästlik ja (tuleviku)kindel. Green IT tegevjuht Asko Pukk usub, et ettevõtete äriline fookus peab alati olema enda põhitegevusel, sektoril, mida teatakse peensusteni, et olla konkurentidest paremad – just selleks vajaliku aja ja raha renditeenus vabastab.