Pärna: Arengufondil pole hõbekuule ega kuldmune

"Kui alustame, olid ootused põhjendatult kõrged ja pidid olema kõrged. Samas ma usun, et selle aastaga on pisut enam mõistetud, et selliseid väga lihtsaid lahendusi, hõbekuule või kuldmune ei ole olemas," rääkis Pärna eile riigikogu ees.

Arengufond üritab kõigepealt Pärna sõnul välja selgitada, kuhu me oma Eestiga sisulises mõttes tahame kümne aasta pärast välja jõuda ehk millised on need sektorid, milles meie ettevõtted kümne aasta pärast maailmas läbi löövad ja mida me peame täna siis 3-5 aasta perspektiivis tegema selleks, et need võimalused tõesti realiseerida.

Pärna tõi võrdluseks soomlaste Sitra, mis on samasugune institutsioon, nagu Arengufond. "Meil töötab 13 inimest, kellest 11 on eksperti, soomlastel India programmi peal on üksinda 15 inimest selleks, et mõtestada soomlaste võimalust Indias. Tänane tulemus on, et Nokia mobiiltelefoni müüakse Indias, et nende tuluosa on kõige suurem, et võib ka selliseid kaudseid seoseid leida," rääkis ta.

Pärna sõnul on Arengufondist läbi käinud enamik Eesti tehnoloogiaprojekte. "Ligi 100 projekti oleme läbi vaadanud," rääkis ta riigikogule. "Riskikapitali turu reegel on, et nendest investeeringuni jõuab ehk 5, 6, 7 – sõltub ka sellest, kui palju nendega tööd teha." Fond on teinud kaks investeeringut ja sel aastal on tegemisel veel neli.

"Eraturg on teinud sel aastal 2, 3, 4 investeeringut varases faasis Eestis. Meil on kaasinvestorite võrgustik, ligi 100, pole hea öelda, aga varakad eraisikud, kes võiksid olla potentsiaalsed kaasinvestorid. Kui me tahame investeerida 100 miljonit krooni aastas, siis see tähendab, et me leiame samas mahus eraraha kõrvale," rääkis Pärna.

2006. aasta lõpus seadusega asutatud Arengufondi eesmärgiks on algatada ja toetada Eesti majanduses ning ühiskonnas muutusi, mis aitavad majandusstruktuuri ajakohastada, ekspordi kasvu tagada ning uusi kõrget kvalifikatsiooni nõudvaid töökohti luua.