Üks Indrek Neivelti ja Ott
Pärna juhitava Eesti Arengufondi senisest kahest investeeringust – osalus
metallitööstuses Ilmarine Engineering OÜ – seisab silmitsi finantsraskustega,
kuna pangad venitavad laenuotsustega ning kummitavad likviidsusprobleemid.
„Tahtsime ehitama hakata, aga kogu projekt seisab hetkel pankade muutunud strateegia taga. Ootame praegu pankadest vastuseid suurusjärgus 50 miljoni krooni lisaraha kaasamiseks, aga oleme valmis ka selleks, et kõik lükkub edasi,“ nentis Ilmarine Engineering OÜ juht ja suuromanik Karel Saar.
Eesti Arengufond investeering OÜsse Ilmarine Engineering on kahes etapis 10 miljonit krooni, seisab fondi kodulehel. Arengufondi osaluse suurus ettevõttes on praegu 24,5 protsenti. Saar ütles Arengufondi osaluse kohta kommentaariks, et Arengufondi panus ei päästa midagi, fondile müüdi lihtsalt osalus ja see on ka kõik.
Täiendavat raha vajab metallitöötlemise ja masinaehituse terviklahendusi pakkuv ettevõtte selleks, et viia masinaehituse ja metallkonstruktsioonide tootmine üle uude kaasaegsesse tehasesse Muuga sadama lähedal. „Eks me peame siis vanade liistude juurde jääma, kui uut raha ei õnnestu kaasata. See on kurb, kuna praegu toimetame väga amortiseerinud ja nõuetele mittevastavates tingimustes,“ rääkis Saar. Ta lisas, et projektiga tehti algust juba eelmisel aastal ning keegi ei osanud siis ette näha, et laenuturg praeguseks tundmatuseni muutub.
„Võib tekkida ka olukord, kus ka meie kliendid ei saa enam pangast laenu ning tekib nõiaring,“ nentis Saar.
Osaühingu tootmisega tegeleva tütarfirma AS Ilmarine nimel oli 22. detsembri seisuga üleval rohkem kui miljoni kroonine maksuvõlg, mida firmajuht pidas praegusel ajal täiesti tavaliseks nähtuseks. „Maksuvõlg on meil nii ajutine kui ka kestev. Oleme praegu seisvasse projekti väga palju ka oma raha pannud, umbes 12 miljonit krooni. Selge see, et likviidsusaugud tekivad seetõttu ka meil,“ nentis mees. Krediidiinfo andmetel oli ettevõttel 22. detsembri seisuga koostatud põhimaksu- ja intressivõla ajatamise graafik. Tänase seisuga firmal maksuvõlga pole.
Positiivse poole pealt tõi firma juht ja omanik Saar välja, et pole seni pidanud inimesi koondama ja püütakse leida ka uusi kliente. „Samas ma ei tea, mis saab kahe kuu pärast,“ tunnistas ta. Käive tuleb ettevõttel tänavu siiski väiksem kui mullu, sõnas Saar. Mullust majandusaasta aruannet osaühing Äriregistrile veel esitanud pole.
OÜ Ilmarine Engineering metallkonstruktsioone tootva tütarfirma AS Ilmarine käive oli mullu 57 miljonit krooni ja kasum 0,6 miljonit krooni.
Investeeringut metallitööstusettevõttesse iseloomustab Arengufond ise oma kodulehel järgmiselt: Ilmarine Engineering OÜ perspektiivne keerukate insenertehniliste terviklahenduste pakkuja metallitööstuse ning masinaehituse valdkonnas, suunaga eksportturgudele (Skandinaavia turud). Investeeringu eesmärk on arendada välja Ilmarine Engineering OÜ insenertehniline tootearendusüksus, mis on vajalik keerukate metallitöötlemise ja masinaehituse terviklahenduste projekteerimiseks, arendamiseks ja müügiks skandinaavia turgudel.
Kui 24,5 protsenti OÜst Ilmarine Engineering kuulub Arengufondile, siis 51 protsendiga on enamusosanik Karel Saar ning 24,5 protsenti ettevõttest jagavad Martin ja Kersti Petjärv, Ivar Siimar ja Guido Kundla.
Teine Arengufondi investeering on 15protsendine osalus tarkvarafirmas Smartpost OÜ, kuhu kahes osas investeeriti 13,4 miljonit krooni.
AS Ilmarine tootmine
Seotud lood
Eesti Arengufond investeerib koos
kaasinvestoritega võrdsetel tingimustel 9,6 mln krooni robotmannekeeni
arendajasse Massi Miliano OÜ, teatas fond.
Eesti Arengufondi nõukogu esimees Indrek
Neivelt esitas riigikogu majanduskomisjoni esimehele Urmas
Klaasile avalduse ametist tagasiastumiseks.
Ilmarine Engineering OÜ asub Eesti
Arengufondi ja kaasinvestor Sibo Invest OÜ investeeringu toel üles ehitama
insenertehnilist ettevõtet.
2001. aastal reorganiseeritud
metallkonstruktsioonide tootmisega tegelev AS Ilmarine (mis toona kandis nime AS
Masinaehitus) teenis mullu sel aastatuhandel esimest korda kasumit. Ettevõte
lõpetas 2007. aasta 57 miljoni kroonise käibe juures 0,6 miljoni kroonise
kasumiga.
Föderaalreservi kolmapäevane pressikonverents valmistas investoritele üllatuse ning kulla hind sööstis järsult alla. Kas kujunemas on hea ostukoht?