Euroopa välispoliitika nõukogu värskeim
analüüs kinnitab, et Euroopa Liidu globaalne mõju on viimase kümnendiga
oluliselt kahanenud.
Riigikogu Liige Marko Mihkelson kirjutab oma ajaveebis, et Euroopa Liidu arvelt on aga kasvanud Venemaa ja Hiinaga kaasamõtlevate riikide arv.
ÜROs läbiviidud hääletuste analüüs näitab, et Euroopa Liit on kaotanud kümnendiga 41 liitlase toetuse. Kui 1990ndate aastate lõpul toetas Euroopa Liidu algatatud inimõigusalaseid küsimusi peaassamblee liikmetest 70 protsenti, siis viimasel paaril aastal vaevalt poole ringis.
Teemad, milles Euroopal pole õnnestunud laiemat toetust leida, puudutavad näiteks Birmat, Zimbabwet, Kosovot, Darfuri. Analüüsi autorid viitavad, et Euroopa Liit peab iga aasta New Yorgis küll oma tuhat sisekohtumist, kuid väljapoole räägitakse koordineeritult vähe.
"Analüüs annab tegelikult tunnistust sellest, et eriti viimastel aastatel on selgelt kasvanud Venemaa ja otsati ka Hiina aktiivsus ÜRO julgeolekunõukogu alaliste liikmetena. Eriti Venemaa jõuline eemaldumine demokraatlikest protsessidest ning oma geopoliitiliste sihtide ambitsioonikas väljamängimine on muutnud Euroopa Liidu "pehme" poliitika oluliselt vähemtulemuslikumaks," märgib Mihkelson.
Seotud lood
Riigikogu Euroopa Liidu asjade komisjon
arutas täna uuringu "Eesti esindatus ja osalemine Euroopa liidu Ministrite
Nõukogu töörühmades" aruannet, kus viidati vajadusele parandada ministeeriumide
EL-alast mõistmist.
Föderaalreservi kolmapäevane pressikonverents valmistas investoritele üllatuse ning kulla hind sööstis järsult alla. Kas kujunemas on hea ostukoht?