Rootsi suurpankade juhid finantskriisist

Finantskriisist suurem probleem on Lidéni arvates mõju Rootsi majandusele, mis kannatab nii laenuraha kallinemise kui psühholoogiliste tegurite mõjul.

Sama mõtet jagab Nordea tegevjuht Christian Clausen, kes leiab, et finantskriisist enam peaks tavainimene muret tundma majanduskonjunktuuri languse pärast. Panga pärast ta ei karda. „Kõige enam on kannatanud firmad, kes olid seotud USA riskantsete hüpoteeklaenudega ning on nõrga bilansiga. Nordea kohta see ei kehti,“ ütles Clausen.

Handelsbankeni juht Pär Boman nimetab olukorda „tõsiseks“, ja usub, et pankade pankrotte tuleb veel. Handelsbankeni pärast ta aga ei muretse. „Saame turult laenuraha kõige odavamalt, meil on tugev finantsseis ja hea tulubaas,“ ütles ta.

Turul spekuleeritakse jälle, et tänane torm võib viia Nordea ja Swedbanki liitumiseni.

„Ma usun, et me näeme pankade ühinemist suuremateks pankadeks nii Euroopas kui eriti Põhjalas. Loomulikult näeme, et võiksime sellises protsessis osalised olla, kui õige moment tekib, ehkki meie põhifookus on orgaanilisel kasvul,“ ütles Clausen.

Lidén hetkel mingeid tehinguid terendamas ei näe. „Kes tahaks praeguses olukorras tehinguid teha, kus väärtused on nii põhjas ja usaldamatus nii suur. Selleks, et me praegu kellegi teisega kokku otsustaks minna, peaksid mõlemad olema väga suures usalduskriisis.“

SEB juht Annika Falkengren Svenska Dagbladetile intervjuud ei andnud.

Rootsi finantsinspektsioonis oli täna nõupidamine, mille järel ütles inspektsiooni peaökonomist Thomas Flodén, et Rootsi pangad on tugevad ja peavad maailma finantsturge raputavas tormis vastu.