Kinnisvarafirmad muutumas

Järgneva paari aasta jooksul näeme kinnisvarafirmade tegevuses ja positsioonides hulganisti muutusi ning ootamatu ei oleks isegi terve turu ümberjagunemine.

Turul on kinnisvara ostu-müügitehingute arv kahanenud kolmandiku võrra ehk 61 000 tehingult tippajal 2006. aastal eeldatavalt ca 40 000 tehinguni tänavu.

Samal ajal on kinnisvarabüroode arv märkimisväärselt kasvanud. Enamus neist rajas kogu finantsstruktuuri headele aegadele, keskendudes eelkõige kõrgetele, kui mitte põhjendamatutele tuludele, mitte kontrollitud ja õigustatud kuludele.

Pole kahtlustki, et turul hakkavad õige pea toimuma korrektiivid ning praegused üksikud teated kinnisvarabüroode tegevuse lõpetamistest saavad kulminatsiooni alles järgmisel aastal.

Mis siis juhtub? Juba praegu teevad kinnisvarabüroode kliendid karmi, kuid õiglase valiku tugevate kaubamärkide kasuks. Müüjaturu tingimustes ei pruukinud olla suurt vahet, kas vara vahendas mõni sõbrast kinnisvaramaakler või suur ja mainekas büroo.

Nüüd on see oluline ning mitte ainult usalduse tõttu kaubamärgi vastu - on käputäis firmasid, kes suudavad analüüsida turgu oluliselt põhjalikumalt kui teised turutegijad ning langevas turukeskkonnas maksab ainult adekvaatne info, olgugi see kliente kainestav.

Suuremad bürood tagavad täisteenuse - vahendus-, hindamis- ja mõnel juhul ka haldusteenuse ühest kohast. Tugevad organisatsioonid leiavad kergemini soodsaima ja mugavaima finantseerija, mis praeguseks on saanud paljudele ostjatele tehingu sooritamisel komistuskiviks.

Klient otsustab, kellelt ta teenust tellib ning kellele oma raha selle teenuse eest viib. Praeguseks on klient oma otsuse teinud ning väikebürood on määratud hääbumisele. Väikestest, alla 10 töötajaga büroodest jäävad ellu vaid need, kes suudavad spetsialiseeruda kindlale sihtgrupile, määraku selle siis piirkondlik, rahvuslik või mingi muu tegur.

Keskmise suurusega kinnisvarabürood kaotavad täielikult oma hindamise turuosa - ligipääs turuinfole on piiratud ning ajaga kaotavad nad lihtsalt oma usaldusväärsuse pankade ees, kelle klientide tarvis hindamisakte koostatakse.

Et vahendusäris ellu jääda, on nad sunnitud liituma, vastasel juhul tuleb samuti tegevus lõpetada. Usutavasti kuuleme järgmisel aastal mitmest "leiva ühte kappi panekust" ja seda just peamiselt keskmiste büroode seas.

Nii suuremate kui ka keskmiste büroode omanikud, kes suudavad firmaomamise egost lahti saada ja jahtuva turu tingimustes ühineda, või miks mitte sõlmida ka ühise majandamise kokkuleppeid efektiivsuse kasvu eesmärgil, on kindlasti võitjad.

Müügimeeskondade ja ka tugiteenuseid pakkuvate spetsialistide ühinemised loovad lisaks kulude kokkuhoiule ka võimalusi turu eri segmente paremini katta ja pakkuda seega kliendile paremat teenust.

Suurimad võitjad on aga suured üle-eestilise kontorivõrguga ettevõtted, mis suudavad oma kulusid kontrolli all hoida. Pole välistatud ka suuremate büroode ühinemised, kuna Eesti kinnisvaraturg on tugevalt killustunud - kolme suurema büroo turuosa kokku on seni vaid 13%.

Kindlasti see suhtarv kasvab, eelkõige väikefirmade hääbumise tõttu, kuid julgen ennustada, et lähema paari aasta jooksul jääb turule 3-4 suuremat kinnisvarabürood, mis hõivavad vähemalt kolmandiku turust.