Kinnisvaraettevõte Q Vara teatas täna
hommikul, et HIH Global Invest GmbH loobus investeerimisest Terminal No. 11
projekti ja firma juhatuse esimees Meelis Šokman pani lauale
lahkumisavalduse.
Q Vara rahustas võlakirjainvestoreid teadetega läbirääkimistest HIH Global Invest GmbHga, kust pidi tulema lisaraha laopargi arendamiseks. Varem avaldatud lepingu sõlmimise tähtajad lükkusid aga pidevalt edasi.
Täna teatas Q Vara börsile, et HIH Global Invest GmbH loobus koostööst seoses Balti riikide kinnisvaraturu olukorra halvenemisega. "Q Vara jätkab projekti ehitust ja müüki iseseisvalt ning realiseerib logistikapargi maa osaliselt kruntidena. Müügis olevast kahekümnest krundist on tänaseks müüdud kaheksa. Kruntide müügist ettevõttele laekuvate vahenditega finantseeritakse järgmiste laohoonete ehitust. Septembri alguses valmis Terminal No. 11 logistikapargi esimene laohoone, mida on asutud klientidele üle andma," seisab teates.
Lisaks otsustas Q Vara nõukogu 30. septembril rahuldada juhatuse esimees Meelis Šokmani lahkumisavalduse. Kokkuleppe kohaselt lõpevad Meelis Šokmani volitused UAB Q Vara, UAB Q Statyba, SIA Q Estate, OÜ Q Ehitus ja OÜ Q Haldus juhatuse liikmena alates 30. septembrist ning Q Vara juhatuse liikmena alates 25. oktoobrist.
Seotud lood
Q Vara juhi Alo Lillepea sõnul pole neil
enam sellist organisatsiooni vaja kui turu tipus. Seetõttu lahkusid septembris
töölt juht Meelis Šokman ja laopargi projektijuht Jaak Puistama.
Kinnisvaraettevõte Q Vara teatas täna
börsile, et jätkab kevadel kohtuvaidluse tõttu pooleli jäänud Jonathani projekti
müügitehingut.
Q Vara võlakirjade agent Sampo Pank ei näe
möödunud nädalal toimunud tehingutes probleemi ega kontrolli käendaja vara
olemasolu, kuna seda tuleks realiseerida alles siis, kui võlakirjad
tuleva aasta algul lunastamata jäävad.
Möödunud nädalal kandis Q Vara
enamusaktsionär ja võlakirjade käendaja SLProductions oma aktsiad GILD Fund
Managemendi väärtpaberikontole. Samal päeval toimus tehing ka Urbanforsi
osadega.
ABB Balti riikide ärijuht Jukka Patrikainen on seda meelt, et 1990ndatel Eestisse tulnud allhanketööd andsid siinsetele tööstusettevõtetele hea stardiplatvormi. Tänu tugeva tööstusriigi mainele saab ABB Eestis peagi alustada ka ülisuurte mootorite tootmist.