Investeeringute konsultatsiooni ettevõtte
Exedea partneri Mikael Orkomiesi sõnul kontrollib riik Valgevenes 80%
ettevõtetest, teretulnud on need välisinvestorid, kes riigiettevõtteid nö
troonilt tõugata ei taha.
„80% firmadest on Valgevenes riigiomanduses. Nn sovieti aegadel õitses Valgevenes ka põllumajandus,“ märkis Valgevene ärivõimalusi tutvustaval lõunasöögil Exedea partner Mikael Orkomies, kelle sõnul 80% kõikidest farmidest on praegu kahjumis, mis on kehva varustuse, väetise ja putukamürgi puudusest tingitud.
„Kui räägime majandusest, siis me räägime ka valitsusest, see on sama. Kuid, kui olete kokku puutunud äri ajamisega Ukrainas, siis oskate äri teha ka Valgevenes,“ lausus Orkomies ning vihjas, et ettevõtted, mis ei konkureeri nö valitsusega, on Valgevenes väga teretulnud.
Riigis on hetkel aktiivseks teemaks ka riigifirmade erastamine. Sealne valitsus võttis hiljuti vastu erastamise plaani aastateks 2008-2010 ning avalikustas nimekirja ettevõtetest, kus riik müüb oma osa. „Listis on 147 firmat. Valitsuse plaan aastateks 2008-2010 puudutab 519 riigiettevõtet,“ märkis Soraineni partner Maksim Salahubi. Eeldatavasti müüakse erainvestoritele ka vähemusosalus pankades nagu Belarusbank ja Belagroprombank.
Valgevene perspektiivikateks investeerimisvaldkondadeks on telekommunikatsioon, finantssektor ja tööstusettevõtted. „Valgevene otsib järjest rohkem välisinvestoreid,“ lausus Orkomies.
Mehe sõnul on otseste välisinvesteeringute osakaal Valgevenes siiski veel tähtsusetu, see jäi eelmisel aastal 400 miljoni dollari raamidesse, mis on kordades vähem kui Venemaal ning 300 miljoni võrra vähem kui Ukrainas.
Selleks, et investoreid Valgevenesse meelitada, on sealne valitsus vaatamata kohalikule kõrgele maksumäärale kehtestanud eri majandustsoonid. „Näiteks ettevõtetele, kes neis tsoonides tegutsevad, on ettenähtud maksusoodustused. Maksusoodustusi saavad aga need ettevõtted, mis asuvad piirkondades, kus on elanikke vähem kui 50 000 elanikku,“ märkis Orkomies.
Soomlased impordivad Valgevenest kõige rohkem mineraalõli ja -tooteid, mis moodustasid eelmise aasta ekspordist 45,5%. Teisena ekspordib Soome Valgevenest rauda ja terast, mis moodustas 24,4% ekspordist. Pingereas järgnesid väetised ja gaas.
Soraineni partneri Maksim Salahubi sõnul on Valgevene korruptsiooni indeks Venemaaga sarnane, samuti on riigis keeruline dokumentatsioonisüsteem. „Peamisteks keelteks riigis on valgevene ja vene keel, dokumendid tuleb tõlkida valgevene keelde, sest teistes keeltes dokumente lihtsalt ei arvestata,“ märkis Salahubi ning lisas, et samuti on riigis elektrooniliste allkirjade süsteem alles lapsekingades.
Seotud lood
Advokaadibüroo Sorainen partner Toomas
Prangli ennustas Valgevene jaekaupmeestele rubla devalveerimisest tulenevaid
raskusi, ent investeerimiskliima paraneb ning tootmisettevõtete ülevõtjaile
muutus olukord eriti soodsaks.
Täna viibib Eestis ametlikul visiidil
viibinud Valgevene ärimeeste delegatsiooni liikmed usuvad, et Eesti on
eelkõige huvipakkuv potentsiaalse väljundina Euroopa turule.
Ehitussuluste ja ehituselementide tootja
Roto Frank AG Baltikumi müügiesindaja sõnul Valgevenes bandiite pole, suurim
röövel on riigiametnik.
Info- ja kommunikatsioonitehnoloogia
ettevõtte Webmedia juhatuse esimehe Taavi Kotka sõnul on Valgevene nende
ettevõtte jaoks perspektiivikas piirkond ning potentsiaalne ressursiallikas.
Riigi loodud IT-majad pakuvad erasektori IT-ettevõtetele järjest rohkem konkurentsi. Võisteldakse tööjõuturul, IT-firmadel on oht muutuda tööjõurendi pakkujateks, selgitavad saatekülalised Äripäeva raadios.