Advokaadibüroo Sorainen partner Toomas
Prangli ennustas Valgevene jaekaupmeestele rubla devalveerimisest tulenevaid
raskusi, ent investeerimiskliima paraneb ning tootmisettevõtete ülevõtjaile
muutus olukord eriti soodsaks.
Septembris kirjutas Prangli aripaev.ee blogis, et aastatel 2008-2010 läheb Valgevenes müüki tervelt 666 riiklikku ettevõtet. Järgnevad tema tänased vastused aripaev.ee küsimustele.
Kui paljusid Eesti ettevõtteid valgevene rubla devalveerimine puudutab?
Kohaliku valuuta devalveerimine puudutab kõiki ettevõtteid, kes Valgevenes äri ajavad. Eelkõige on see positiivne uudis neile, kes Valgevenest kaupu ekspordivad. Skaala teises otsas on need, kes Valgevenesse kaupa viivad ja seal müüvad. Hoolimata Valgevene turu suhtelisest suletusest põhineb ka seal jaemüük valdavalt importkaubal ja sellega tegelevad ettevõtted satuvad raskesse seisu. On oodata inflatsiooni suurenemist, sest jaemüügiettevõtted püüavad ikkagi oma miinimummarginaali teenida. Samas on Valgevenes rohkem allhanget ja sellele on rubla devalveerimine kindlasti positiivne uudis. Tootmise kulubaas väheneb ja see muudab Valgevenest kaupu välja vedavad ettevõtted konkurentsivõimelisemaks.
Kuidas devalveerimine praeguseid ja potentsiaalseid välisinvestoreid mõjutab?
Olemasolevate investorite puhul oleneb devalveerimise mõju eelkõige sellest, missugune on nende äritegevuse kulubaas ja kas nende investeerimislaenud on seotud välisvaluutaga. Potentsiaalsete investeeringute osas hindan olukorda pigem positiivselt. Rubla devalveerimine vähendab ebakindlust Valgevene makromajanduses. Nüüd kaovad vähemalt mõneks ajaks ära jutud ja kahtlused, et kui palju ning millal Valgevene rubla devalveeritakse. Vastus on käes ja see lihtsustab investeerimisotsuste tegemist, eelarvete koostamist ja äri planeerimist.
Mida tuleks seoses valgevene rubla devalveerimisega praegu kiiresti teha, millest hoiduda?
Kuna hetkel kestavad Valgevenes kahepäevased pühad, siis esimesed olulised reaktsioonid avalikustatakse alles järgmisel nädalal. Kuigi rubla devalveerimisest räägiti Valgevenes alates suve lõpust, ootasid paljud kohalikud ettevõtted, kaasa arvatud erapangad, siiski väiksemat või järk-järgulist devalveerimist. Selline uudis tuli paljudele üllatusena - ja seda mitte ainult negatiivses mõttes. Kindlasti tuleks praegu hoiduda paanikast. Selle asemel peaks üle vaatama oma investeerimisplaanid, eelarved ja vajadusel tuleks oma äritegevust reorganiseerida.
Mida tahaksite ettevõtjatele praegu veel öelda?
Valgevene rubla devalveerimist koheselt nii suures ulatuses ootasid vähesed investorid. Selle otsuse tagamaid võib otsida vahetult enne aastavahetust IMFi poolt heaks kiidetud 2,5 miljardi dollari suurusest abilaenust. See laenusumma on isegi suurem kui Valgevene algselt küsis. Vastutasuks on Valgevene ilmselt lubanud majanduse turgutamiseks radikaalsemaid meetmeid kasutusele võtta, mis näitab samas Valgevene valitsuse koostöövalmidust IMFi taoliste rahvusvaheliste organisatsioonidega ja ulatuslike majandusreformide läbiviimise jätkumist. Sealne valitsus võttis ju möödunud aastal vastu majanduse liberaliseerimise ja erastamiskavad. Selles valguses on rahvusvaluuta devalveerimine praeguses olukorras investeerimiskliima parandamise loogiline jätk.
Seotud lood
Pärast rahvusvaluuta üle 20protsendilist
devalveerimist on Valgevene võtnud kriminaalvastutusele mustalt tegutsevaid
valuutavahetajaid.
Valgevene keskpanga endise juhi Stanislav
Bogdankevitši hinnangul näitab rahvusvaluuta järsk devalveerimine,
et Valgevene makromajanduslik seis on arvatust hullem.
Ehkki toidukaupade hinnad tõusid pärast
Valgevene rubla devalveerimist vaid kuu ajaga 40-65%, ootavad
analüütikud välismaist tooret sisaldava toidu edasist hinnatõusu.
Täna tekkisid mitmete Minski
valuutavahetuspunktide juurde sabad kuni kümnest inimesest, kuid paanikat
polnud, kirjutas ajaleht Belorusskije Novosti.
Rahvusvaheline reitinguagentuur S&P Global Ratings
tõstis Freedom24 kaubamärki omava Freedom Finance Europe Ltd. pikaajalist krediidireitingut B-tasemelt B+-tasemele.