Uus töölepinguseadus toob rohkelt kohtuvaidlusi

Kui riigikogu seaduse vastu võtab, hakkab see kehtima tuleva aasta 1. jaanuarist. Kas nii aga ka tegelikult juhtub, ei oska hetkel keegi öelda. Eelmine töölepinguseadus oli eelnõu staatuses kümme aastat, märkis Kruusmaa.

Uus töölepinguseadus muudab olukorra keerulisemaks kasvõi seetõttu, et vaidluse korral lahendataks osa asju vana seaduse ja osa uue järgi. "Seaduse seletuskiri on paksem kui seadus ise ja seal on vist kirjas soovunelmad, sest seletuskiri ei lähe seaduseelnõuga kokku, aga sellest ei hakka ma lähemalt rääkima," kritiseeris Kruusmaa.

"Vaidlusi tuleb ilmselt senisest rohkem ja kohtupraktika hakkab mängureegleid paika panema. See ei pruugi olla tööandja kasuks, võib-olla teeb tööandja elu hoopis keerulisemaks," lisas ta.

Peale selle on probleemiks, et uus seadus pole enam nii selge kui on praegune. Mõne meelest on see ehk ka plussiks, aga nii töötajal kui ka tööandjal on raske uues võlaõigusseadusest lähtuvas töölepinguseaduses orienteeruda.

Vanadest tööseadustest jääb kehtima vaid individuaalne töövaidluste lahendamise seadus, kuid seda pole uue töölepinguseadusega kooskõlla viidud. Kui seadustes tekib vastuolu, kohaldatakse seda, mis on töötaja suhtes soodsam.

Kruusmaa ütles, et töölepingu sõlmimine jääb põhimõtteliselt samaks, kuid kirjalik tööleping muutub veel olulisemaks kui praegu. Kui töölepingut pole, võidakse ettevõtet trahvida 20 000 krooniga. Tähtajalist töölepingut ei saa enam majanduslikel asjaoludel üles ütelda. "Ei saa enam töötajat koondada, töötaja tuleb välja osta, st maksta töötajale kogu kokkulepitud palk," selgitas Kruusmaa.

Tööle minnes rakendub neljakuuline katseaeg automaatselt. Kui töötaja palgatakse katseajata, tuleb see töölepingusse eraldi kirja panna. Katseaja lõpetamisest tuleb teatada 15 päeva ette.

Praegusega võrreldes muutub ka see, et töölepingusse ei saa kirjutada tekitatud kahju hüvitamist töötaja palgast. Kui palgas pole kirjalikult kokku lepitud, saab vaidlev töötaja nõuda tavatingimustes makstavat palka, ehkki varasema kokkuleppe kohaselt nõustus vähemaga.

Töötaja tohib tööandjalt raha nõuda 12 kuu jooksul. Põhipuhkust saab ta edaspidi välja võtta vaid ühe aasta jooksul. Lisaks saab puhata vaid 7-päevaste pakettidena, mitte ühe, kahe või kolme päeva kaupa. Samas tohib tööandja puhkusi katkestada ning inimesed kahju ärahoidmiseks tööle tagasi kutsuda.

"Ma tean mõnda tööandjat, kellel on kogu aeg kahjuoht pea kohal. Selle vastu aitab vist vaid telefoni väljalülitamine või kaotamine," kommenteeris Kruusmaa.

Praagi puhul võib tööandja vähendada palka kuni alampalgamäärani. Nii tahtluse kui hooletuse korral vastutab töötaja sisuliselt kogu kahju eest. Töötajale lisandub vastutus ka tööandja saamata tulu eest. "Kui rikute näiteks hooletuse tõttu tööandja masina, vastutate kogu ettevõtte saamata tulu eest," selgitas Kruusmaa.

Uue asjana võib töötajalt kahju hüvitamist nõuda mitte ainult tema tööandja, vaid ka tööandja võlausaldaja. Nõuet töötaja vastu saab esitada kolme aasta jooksul.

Töölepingu võib edaspidi üles ütelda ka töötaja haiguse ja puhkuse ajal. Praegusel juhul on rasedal kaitse lahtilaskmise vastu, kuid uuest aastast enam mitte. Uue seaduse järgi maksab tööandja hüvitist vaid koondamise puhul ja teeb seda ühe kuu palga ulatuses.

Hetkel on nii, et kui tööandja rikub lepingut ja töötaja nõuab töölepingu lõpetamist kiirendatud korras, tuleb talle maksta kahe kuu palk. Edaspidi on aga nii, et tööandjal tuleb lepingu rikkumise eest maksta lahkuvale töötajale kolme kuu palk. "Töövaidluskomisjonid soovitavad seda kasutada, sest see töötaja on tõesti loll, kes ei leia töölepingust punkti, mida tööandja rikub," ütles Kruusmaa ja lisas, et ta isiklikult sellist seadusega nipitamist ei salli.