Kolm teadlast pälvisid tänavuse Nobeli
keemiaauhinna meduusides helendust tekitava valgu avastamise eest, mis laseb
helendama panna nii rakke, kudesid kui ka terveid organeid.
Tänapäeval kasutavad seda valku oma uurimistöödes tuhanded teadlased üle kogu maailma.
Võitjad on Jaapani päritolu, kuid praegu USAs Massachusettsis Woods Hole’i merebioloogialaboris töötav Osamu Shiomura ning ameeriklased Martin Chalfie Columbia ülikoolist ning Roger Tsien San Diegos asuvast California ülikoolist.
Nad kõik on töötanud roheliselt helendava valguga GFP, mida esmakordselt kirjeldati 1962. aastal meduusil Aequorea Victoria. Tänapäeval on sellest valgust saanud biotehnoloogias oluline töövahend.
Shiomura eraldas GFP Põhja-Ameerika läänerannikult leitud meduusilt ning avastas, et see helendab ultraviolettkiirguses roheliselt. Alates 1967. aastast jahtis ta Washingtoni osariigis Friday Harbori sadamas suviti meduuse, kogudes neid päevas enam kui 3000 tükki.
Chalfie suutis koos oma kolleegidega panna E. coli bakteri ja väikesi ussikesi helendavat valku tootma, lisades neile geenijärjestusse vajaliku geeni. Meduusilt pärinev valk hakkab helendama sinises ja ultravioletses valguses, selle valgu abil on võimalik panna helendama vähirakke, jälitada organismis mürke ning jälgida sisse- ja väljalülitatud geene.
“Meil on võimalik vaadata looma sisse ning aru saada, kus asub sisselülitatud geen, kas see on sisselülitatud ning kui seda valku toodetakse, siis kuhu see liigub,” ütles Chalfie telefoniintervjuus Reutersile. “Geenidel on kaasas omamoodi märgutuli, mis annab teada, kus need asuvad.”
Tsien uuris korallides leiduvaid valke ning saavutas ka teist värvi helendusi, lisaks rohelisele veel ka siniseid ja rohelisi. Seega on teadlastel võimalik samaaegselt värvide abil mitmel bioloogilisel protsessil järge pidada.
Valku GFP on kasutatud lisaks teaduse tegemisele ka kunstis. Näiteks klooniti 2000. aastal roheliselt helendav jänes, samuti aretati roheliselt helendavad sead, kes toovad ilmale helendavaid põrsaid.
Seotud lood
Tänavune Nobeli auhind läks jagamisele
kolme teadlase vahel. Prantslased Luc Montagnier ja Francoise Barre-Sinoussi
Pasteuri instituudist said auhinna aidsi tekitava HI-viiruse avastamise eest.
Sakslane Harald zur Hausen leidis äramärkimist emakakaelavähi põhjustaja
leidmise eest.
Selleaastase Nobeli füüsikapreemia pälvisid
Yoichiro Nambu, Makoto Kobayashi ja Toshihide Maskawa suure panuse eest
teoreetilisse osakestefüüsikasse. Yoichiro Nambu on sündinud Jaapanis ja töötab
USA-s, Makoto Kobayashi ja Toshihide Maskawa töötavad Jaapanis. Proovime
aru saada, mis neile meestele teadusmaailma kõrgeima tunnustuse tõi.
Tartu vanalinn saab peagi juurde ainulaadse uue elamuarenduse. 19. sajandist pärit ehitis, mis on ajalooliselt kuulunud nii vankrimeistrile kui tegutsenud hotell Draakoni nime all, läbib nüüd põhjaliku uuenduskuuri. Uue omaniku Livida käe all rajatakse sinna kaasaegne ja luksuslik äri- ja korterelamu, mis pakub esmakordselt võimalust soetada kodu täielikult renoveeritud majja otse Tartu südames.