• OMX Baltic0,43%308,32
  • OMX Riga−0,5%874,26
  • OMX Tallinn0,33%1 972,32
  • OMX Vilnius0,57%1 167,67
  • S&P 5000,67%5 670,97
  • DOW 300,56%42 225,32
  • Nasdaq 0,87%17 601,05
  • FTSE 100−0,3%8 608,48
  • Nikkei 225−3,32%34 538,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%91,96
  • OMX Baltic0,43%308,32
  • OMX Riga−0,5%874,26
  • OMX Tallinn0,33%1 972,32
  • OMX Vilnius0,57%1 167,67
  • S&P 5000,67%5 670,97
  • DOW 300,56%42 225,32
  • Nasdaq 0,87%17 601,05
  • FTSE 100−0,3%8 608,48
  • Nikkei 225−3,32%34 538,23
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,92
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%91,96
  • 08.10.08, 20:35
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Meduusides helendava valgu avastamise eest anti keemia Nobel

Kolm teadlast pälvisid tänavuse Nobeli keemiaauhinna meduusides helendust tekitava valgu avastamise eest, mis laseb helendama panna nii rakke, kudesid kui ka terveid organeid.
Tänapäeval kasutavad seda valku oma uurimistöödes tuhanded teadlased üle kogu maailma.
Võitjad on Jaapani päritolu, kuid praegu USAs Massachusettsis Woods Hole’i merebioloogialaboris töötav Osamu Shiomura ning ameeriklased Martin Chalfie Columbia ülikoolist ning Roger Tsien San Diegos asuvast California ülikoolist.
Nad kõik on töötanud roheliselt helendava valguga GFP, mida esmakordselt kirjeldati 1962. aastal meduusil Aequorea Victoria. Tänapäeval on sellest valgust saanud biotehnoloogias oluline töövahend.
Shiomura eraldas GFP Põhja-Ameerika läänerannikult leitud meduusilt ning avastas, et see helendab ultraviolettkiirguses roheliselt. Alates 1967. aastast jahtis ta Washingtoni osariigis Friday Harbori sadamas suviti meduuse, kogudes neid päevas enam kui 3000 tükki.
Chalfie suutis koos oma kolleegidega panna E. coli bakteri ja väikesi ussikesi helendavat valku tootma, lisades neile geenijärjestusse vajaliku geeni. Meduusilt pärinev valk hakkab helendama sinises ja ultravioletses valguses, selle valgu abil on võimalik panna helendama vähirakke, jälitada organismis mürke ning jälgida sisse- ja väljalülitatud geene.
“Meil on võimalik vaadata looma sisse ning aru saada, kus asub sisselülitatud geen, kas see on sisselülitatud ning kui seda valku toodetakse, siis kuhu see liigub,” ütles Chalfie telefoniintervjuus Reutersile. “Geenidel on kaasas omamoodi märgutuli, mis annab teada, kus need asuvad.”
Tsien uuris korallides leiduvaid valke ning saavutas ka teist värvi helendusi, lisaks rohelisele veel ka siniseid ja rohelisi. Seega on teadlastel võimalik samaaegselt värvide abil mitmel bioloogilisel protsessil järge pidada.
Valku GFP on kasutatud lisaks teaduse tegemisele ka kunstis. Näiteks klooniti 2000. aastal roheliselt helendav jänes, samuti aretati roheliselt helendavad sead, kes toovad ilmale helendavaid põrsaid.
Loe ka: Nobeli füüsikaauhind läks osakesteuurijaile
Nobeli meditsiiniauhind aidsi ja vähi uurijatele

Seotud lood

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Podcastid

Tagasi Äripäeva esilehele