Tänavune Nobeli auhind läks jagamisele
kolme teadlase vahel. Prantslased Luc Montagnier ja Francoise Barre-Sinoussi
Pasteuri instituudist said auhinna aidsi tekitava HI-viiruse avastamise eest.
Sakslane Harald zur Hausen leidis äramärkimist emakakaelavähi põhjustaja
leidmise eest.
Montagnier ja Barre-Sinoussi avastasid tänaseks kümneid miljoneid inimesi tapnud viiruse 1980. aastail. Nende vahel läks jagamisele pool 10 miljoni Rootsi krooni suurusest auhinnarahast. Ülejäänud poole sai endale zur Hausen, kes läks vastuollu varem tunnustatud arvamusega emakakaelavähi tekke põhjustaja osas, arvates, et haiguse põhjustajaks on papilloomviirus.
Nende viiruste avastamine tegi võimalikuks kahe emakakaelavähki ennetava vaktsiini ning enam kui 20 ravimi loomise, mis aitavad HI-viiruse põdejail kauem talutavat tervist säilitada.
Montagnieri sõnul on aga probleem praegu peamiselt selles, et need, kes diagnoosi ja ravimeid kõige enam vajaksid, ei saa kumbagi. „Epideemia põhiraskust kannab Aafrika. Miljoneist nakatunuist suurem osa ei saa ravi, sest neil pole sellele ligipääsu või nad isegi ei tea, et on nakatunud,“ ütles Montagnier Reutersile.
Auhind on oluline ka selle poolest, et otsustab ilmselt lõplikult vaidluse, kes ikkagi viiruse avastas. HI-viiruse avastajaks peetakse sageli ka Ameerika teadlast Robert Gallot, kes aga seekord Karolinska instituudi poolt äramärkimist ei leidnud.
Zur Hausenit tunnustati töö eest, mis seostas papilloomviiruse emakakaelavähiga. Selle viiruse põhjustatud on üle viie protsendi kõigist vähijuhtudest. Lisaks emakakaelavähile põhjustab ta ka harvem esinevaid genitaalidega seotud vähivorme.
Saksa teadlane alustas tööd papilloomviiruse ja vähi seoste leidmiseks 1970. aastail. Igal aastal diagnoositakse emakakaelavähk poolel miljonil naisel, kellest enam kui pooled jätavad haiguse tagajärjel ka elu. Suurem enamus neist arengumaades.
Zur hausen arvab, et rohkemgi vähivorme võib olla seotud viirustega. „Ma usun, et selles osas tuleb veel olulisi avastusi,“ ütles ta.
Seotud lood
Kolm teadlast pälvisid tänavuse Nobeli
keemiaauhinna meduusides helendust tekitava valgu avastamise eest, mis laseb
helendama panna nii rakke, kudesid kui ka terveid organeid.
Kõik teadsid Helenet (42) kui sooja ja elava iseloomuga edukat naist. Tööl olles oli ta asjalik ning kodus tegeles laste ja majapidamisega. Õhtuti premeeris ta end tihti pokaali veiniga, et igapäevaseid muresid vaigistada ja stressi leevendada. Viimasel ajal vaevles ta aga unetuse käes ja ka lähedaste sõnul hakkas ta oma sära kaotama. Enese teadmata viis pidev veinitamine naise sügavamale alkoholi lõksu ja õhtusest lõõgastusrituaalist sai hoopis uneprobleemide põhjustaja. Helene jagab oma lugu, kuidas ta sõltuvusest vabanes ja enda elus uue lehekülje keeras.