Range laenupoliitika takistab euroraha kulutamist

Septembri keskpaigas hakkas EAS võtma tööstusettevõtetelt avaldusi eurorahade saamisest ettevõtete ümberseadistamiseks ja tehnoloogiate uuendamiseks ning projekte võetakse vastu oktoobri lõpuni. Siiani pole esitatud ühtegi lõplikku projekti ning EASi juhatuse esimees Ülari Alamets ei välista, et tänavu jääb ettevõtjate huvi tootmise kaasajastamiseks mõeldud toetuste vastu pelgalt huviks.

Asi on selles, et esmalt peab ettevõte investeerima ning alles seejärel saab ta kätte euroraha. Reeglina tehakse selliseid kulutusi pangalaenu arvelt. Kuna pangad karmistasid laenupoliitikat, pole näha ka taotluste lainet – EASi positiivne vastus on varem olnud pankadele piisavalt tugevaks garantiiks laenu andmisel.

„Kui fondist saabub positiivne vastus, on ka laenu saamine pangast kergem,“ nõustus EASi Ida-Virumaa osakonna juhataja Pille Sööt, „vähemalt seni on see nii olnud. Kuidas läheb edasi, ei oska ma öelda. Kui pank ei anna laenu, ei tasu arvestada ka eurorahadega.“

Lisaks sellele on kujunenud olukorras Kredexi riigitagatis liiga kallis - 1,5-3% projekti maksumusest, mis vähendab eurorahade kasulikkust.

2015. aasta lõpuni kavatsetakse jagada ära kokku 680 miljonit krooni. Käesoleval aastal toetuse saajad ootavad Euroopa Liidult 110 miljonit krooni. Statistikaameti andmetel kahanes augustis tööstustootmine 3% võrra.