Nordea korporatiivpanganduse juhi
kohusetäitja Peter S. Treialti sõnul jätkab pank endise laenupoliitikaga ning
seda pole muudetud.
"See tähendab, et laenuandmisel hindame ettevõtte rahavoogu (võimet laene tagastada, tagatisi ning ettevõtte tegevuse tugevust) ning teisi tegureid nagu juhtkond ning turu üldine olukord," selgitas Treialt. "Eurotoetuste andmine ei ole laenu andmisel ainsaks argumendiks, kuid kindlasti on see toetav asjaolu, mis parandab ettevõtte finantsnäitajaid ning võimekust hakkama saada."
"Eurotoetusega laenutaotlejate hulk suurenenud pole ning üldiselt on see arv üsna väike, kuna Eesti eurotoetuste programmidele vastavalt saavad ettevõtted investeeringuteks piiratud summades toetust," ütles Treialt. "Peamiselt on eurotoetustega laenutaotlejate tegevusalaks põllumajandussektor."
Seotud lood
Eurotoetuste saamist ja jagamist võib
hakata mõjutama pankade rangem laenupoliitika, kirjutas Äripäeva venekeelne
väljaanne Delovõje Vedomosti.
Sampo Panga ettevõtete panganduse direktor
Indrek Puskar on sama meelt SEB ametivendadega -- EASi positiivne otsus on küll
laenu andmist toetav argument, kuid pole piisavaks garantiiks.
Swedbanki europrojektidega tegelev
suurkliendihalduri Kaarel Ausi viitab, et struktuurifondide sildfinantseerimise
projektid on hetkel laenu küsimisel paremas seisukorras kui teised.
SEB jaepanganduse juhi Riho Undi sõnul teeb
pank hetkel aktiivset koostööd tööstusettevõtetega, kes valmistuvad taotlema
EASi tööstustehnoloogia toetust.
Küberründed sagenevad
Viimastel aastatel on pangateenused liikunud hoogsalt digilahenduste suunas. SEB ettevõtete segmendijuhi Maarja-Maria Aljase sõnul kasutab juba pea pool äriklientidest lisaks internetipangale ka mobiilipanka ja erinevaid pangaliideseid.