Eesti Telekomi juhatuse esimehe Valdo Kalmi
sõnul peab valitsus euroga liitumise nimel eelarve defitsiidiga väga tõsiselt
tegelema.
„Ma pean oluliseks, et valitsusel oleks väga konkreetne kava, kuidas eurole üle minna ning selleks tuleb täita kõik kriteeriumid. Kui üheks kriteeriumiks on eelarve defitsiit, siis tuleb sellega väga tõsiselt tegeleda. Kui me sellega hakkama ei saa, lükkub euro jälle edasi,“ ütles Kalm, kelle sõnul on väga kriitiline, kui me ka seekord eurorongist maha jääme.
Seetõttu tuleks valitsusel teha tõsine tegevusplaan, kuna euroga liitumine on riigi majanduse ja usalduse seisukohalt väga ühene prioriteet. „Me oleme näinud, et eurotsooni riigid on praeguses finantskriisis käitunud väga kiirelt ja otsustavalt, mis näitab, kui vajalik on meiesugusele väiksele riigile eurotsooni kuulumine. See on usaldusväärsuse küsimus kõikidele meie riigi äridele ning riigi finantssüsteemile tervikuna,“ rõhutas Kalm.
Seotud lood
Suurärimees Rein Kilk ei ole rahul
valitsuse „jumal andis, jumal võttis“- tüüpi tõmblustega eelarveteemadel, mis
toob meile oodatud euro ja heaoluühiskonna asemel eelarvedefitsiidi ning untsus
riigi.
Eesti Panga president Andres Lipstok ütles
intervjuus Äripäevale, et pöidlakeerutamine tasakaalus eelarvet ja eurot
kandikul kätte ei too.
ASi Baltika juhatuse esimees Meelis Milderi
sõnul tuleb valitsusel enne euro peale mõtlemist teha suur hulk
majanduspoliitiliselt tähtsaid otsuseid.
Skanska EMV juhatuse esimehe ja juhi Olle
Hormi sõnul tähendab euroga liitumine riigi ja ettevõtete jaoks usaldust ja
stabiilsust, mille puhul ei tohi jääda ootama soodsate asjaolude
kokkulangemist.
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.