• OMX Baltic0,33%270,76
  • OMX Riga−0,48%881,75
  • OMX Tallinn0,53%1 739,37
  • OMX Vilnius−0,04%1 043,95
  • S&P 500−1,4%5 865,6
  • DOW 30−0,8%43 402,47
  • Nasdaq −2,36%18 656,13
  • FTSE 100−0,09%8 063,61
  • Nikkei 2250,28%38 642,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,53
  • OMX Baltic0,33%270,76
  • OMX Riga−0,48%881,75
  • OMX Tallinn0,53%1 739,37
  • OMX Vilnius−0,04%1 043,95
  • S&P 500−1,4%5 865,6
  • DOW 30−0,8%43 402,47
  • Nasdaq −2,36%18 656,13
  • FTSE 100−0,09%8 063,61
  • Nikkei 2250,28%38 642,91
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,95
  • GBP/EUR0,00%1,2
  • EUR/RUB0,00%105,53
  • 24.10.08, 13:42
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine

Horm: valitsus loodab euroga liitumises tähtede seisu peale

Skanska EMV juhatuse esimehe ja juhi Olle Hormi sõnul tähendab euroga liitumine riigi ja ettevõtete jaoks usaldust ja stabiilsust, mille puhul ei tohi jääda ootama soodsate asjaolude kokkulangemist.
Järgneb Olle Hormi kommentaar
"Mulle on jäänud mulje, et Eesti üleminek eurole on tüüpiline rehepaplik asi. Kõik tahavad ja räägivad, aga valitsuse tasemel selget tegevust pole, nagu ka arutlust, et mis juhtub siis, kui me euroga ei liitu. Jääb mulje, et selget prioriteeti ei ole. Ma sugugi ei imestaks, kui meil jääb ka selleks tähtajaks euro tulemata.
Suur osa finantssektorist põhineb nii tarbijate kui pankade usaldusel. Kui kaob usaldus, hakatakse massiliselt raha pankadest välja viima, mis võib maailma näitel viia mõne panga tohututesse probleemidesse. Kui mõni Eestis tegutsevatest pankadest peaks sattuma löögi alla, on see majandusele väga suur risk. Ettevõtetele tähendab euro usaldust ja stabiilsust.
Minu küsimuse on, kas Eesti suudab krooni hoida tänasel tasemel. Mul on tõsine hirm selle koha pealt. Eesti on maailma mastaabis niivõrd väike, et meist sõltub väga vähe. Isegi Eesti pankade tugipakett tuleb meil läbi Rootsi riigi. Kui usaldus Eesti vastu ära kaob, on järgmine samm krooni devalveerimine, mis oleks eksportööridele tõsiseks katalüsaatoriks, aga eraisikutele, kes on võtnud europõhist kodulaenu oleks see tõsine katastroof. Me riskime ja mängime selle võimalusega.
Euro kasutusele võtmine otsest rahalist kasu ehk ei tookski, aga võtaks maha mitmed arvestatavad majanduslikud riskid. Valitsuse ülesanne on selgelt välja öelda see, et me tõesti tahame euroga liituda. Kõik need jutud tunduvad täna spekulatiivsetena – me läheme üle 2007, me läheme üle 2011, me läheme üle siis, kui saatus või juhus mängib meile võimaluse kätte. Kas see ongi valitsuse strateegia? Siis ei jäägi muud üle, kui loota Pauksoni ja tähtede seisu peale. Eesti majandust ei tohi juhtida tähtede seisu järgi.
Ettevõtjana mina ei näe selgelt välja öeldud eesmärki ja konkreetseid tegevusi selle eesmärgini jõudmiseks. Eurotsooniga liitumine tundubki käivat selle stsenaariumi järgi, et liitume siis, kui asjaolud kokku langevad."

Seotud lood

Uudised
  • 24.10.08, 10:14
Lipstok: Tegusid on vaja!
Eesti Panga president Andres Lipstok ütles intervjuus Äripäevale, et pöidlakeerutamine tasakaalus eelarvet ja eurot kandikul kätte ei too.
Uudised
  • 26.10.08, 15:23
Samost: meie poliitikud ei vali eurot
Kuigi kahanevat inflatsiooni lubav majandusprognoos lubaks Eestil õige tegutsemisekorral eurole üle minna, valivad meie poliitikud «koolikatused», ehk lühinägeliku poliitilise omakasu, ennustas Anvar Samost Raadio2 saates «Olukorrast riigis».
Uudised
  • 24.10.08, 12:43
Milder: euro lükkumine pole katastroof
ASi Baltika juhatuse esimees Meelis Milderi sõnul tuleb valitsusel enne euro peale mõtlemist teha suur hulk majanduspoliitiliselt tähtsaid otsuseid.
Uudised
  • 24.10.08, 15:58
Meerits: eurokõlbulikkus on märk mõistlikust majanduspoliitikast
Eesti Investorite Liidu juhatuse liikme ja ettevõtja Heldur Meeritsa sõnul tuleb madala majanduskasvu perioodi eurokriteeriumide täitmiseks ära kasutada.
  • ST
Sisuturundus
  • 29.10.24, 15:04
Hooletu tuletöö võib kaasa tuua kopsaka rahatrahvi – hullemal juhul võib see hävitada vara
Igal aastal saab mitukümmend tuleõnnetust alguse hooletust tuletööst. Kõige sagedamini tuleb seda ette ehitusobjektidel ja töökodades – keevitustööde käigus ei märka inimene enda ümber materjali, mis võib kiirelt süttida. Tuletööde tegemisel on teadmatus suur ja nõudeid eiratakse, kuigi paljudele ettevõtetele on koolitus kohustuslik.

Äripäeva TOPid

Hetkel kuum

Liitu uudiskirjaga

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised.

Tagasi Äripäeva esilehele