Eesti Investorite Liidu juhatuse liikme ja
ettevõtja Heldur Meeritsa sõnul tuleb madala majanduskasvu perioodi
eurokriteeriumide täitmiseks ära kasutada.
Meeritsa sõnul piisab mõistlikust majanduspoliitikast, et automaatselt ka eurotingimustele vastata. „Ehk - kui me oleme eurokõlblikud, on see ühtlasi märk ka mõistlikust majanduspoliitikast,“ ütles Meerits.
Ettevõtja mainis, et talle jäänud mulje põhjal ajavad vana Euroopa riigid Eesti ja Ida-Euroopa suhtes ka natuke kiusu, sest eurokriteeriumid on praegustes tingimustes üsna täitmatud.
„Olla madala inflatsiooniga maa ja samal ajal majandust kasvatada on üheaegselt väga keeruline teha. See on ülesanne, mida ei ole võimalik täita,“ nentis Meerits.
Lahendus peitub Meeritsa sõnul oskuses kriisihetki ära kasutada ning madala majanduskasvu perioodidel peaks oskusliku tegutsemise korral olema võimalik neid kahte näitajat omavahel klapitada. Tõenäosus, et me euro 2011. aastal siiski saame, on Meeritsa hinnangul endiselt olemas. Kui suur see on, ei riskinud Meerits hindama hakata.
„Me oleme suhteliselt euro lähedal. On ju isegi öeldud, et me kasutame eurot, millel on lihtsalt teine pilt peal,“ ütles Meerits. Euroga liitumine annaks tema sõnul kindlasti positiivse tõuke. „Aga see ei ole kindlasti asi, mis ühekorraga terve Eesti lunastaks,“ märkis Meerits.
Seotud lood
Eesti Panga president Andres Lipstok ütles
intervjuus Äripäevale, et pöidlakeerutamine tasakaalus eelarvet ja eurot
kandikul kätte ei too.
Teisipäeval ajakirjanikele prefektuuri
üheksa kuu statistikat tutvustades ütles Lääne politseiprefekt Priit Suve, et
majanduse jahenemine on endaga kaasa toonud vägivaldsust ja vargusi.
Kuigi kahanevat inflatsiooni lubav
majandusprognoos lubaks Eestil õige tegutsemisekorral eurole üle minna, valivad
meie poliitikud «koolikatused», ehk lühinägeliku poliitilise omakasu, ennustas
Anvar Samost Raadio2 saates «Olukorrast riigis».
ASi Baltika juhatuse esimees Meelis Milderi
sõnul tuleb valitsusel enne euro peale mõtlemist teha suur hulk
majanduspoliitiliselt tähtsaid otsuseid.
Rahvamassid, ekstreemsed ilmastikuolud, elektrikatkestus, probleemid tehnikaga, vara lõhkumine, veekogude lähedus ja keelatud esemed – need on vaid mõned näited, millega tuleb arvestada ühe ürituse turvalisuse tagamisel. Iga turvapartner peab kõikvõimalikud stsenaariumid läbi mõtlema, mis võib juhtuda ning mis võib minna valesti. Vahel võib pisieksimus ühe meeldiva koosviibimise hetkega rikkuda.