Metallid kruvisid augustis eksporti tõususuunas

Augustis jätkas eksport kasvujoonel. Statistikaameti esialgsetel andmetel kasvas eksport eelmise aasta augustiga võrreldes 8% ja selle aasta juulist oli ekspordimaht 2% võrra suurem. Sisenõudluse languse jätkumine põhjustas taas impordi kahanemise nii aastases kui ka kuises võrdluses, vastavalt 6% ja 9%, teatas rahandusministeerium.

Tänu ekspordi ennakkasvu jätkumisele impordi ees vähenes kaubavahetuse bilansi puudujääk augustis 2,7 miljardi kroonini, langedes aastaga ja eelmise kuuga võrreldes rohkem kui kolmandiku võrra. Negatiivne saldo kahanes enam transpordivahendite ning mineraalsete toodete osas, metallide ja metalltoodete saldo muutus aga esmakordselt positiivseks.

Ekspordi kasvu vedasid augustis kaks kaubagruppi: metallid ja metalltooted ning mineraalsed tooted, mille aastakasv ulatus vastavalt 44% ja 50%ni. Kui metallide eksport on 2008. aastal olnud kõigi kuude lõikes tugeva kasvuga, siis kütuste eksport pöördus augustis üle hulga aja taas kasvujoonele. Viimast mõjutas ka oluliselt eelmise aasta madal võrdlusbaas.

Metalligrupis kasvas peaaegu neli korda mustmetalli jäätmete ja jääkide väljavedu, millest suurem osa müüdi Türgi turule. Kütuste kiiret ekspordikasvu toetas enim naftasaaduste müük Ameerika Ühendriikidesse, aga ka elektrienergia müük Soome kasvas jõudsalt. Veel võib välja tuua valmistoidukaupade ja jookide ekspordi peaaegu 30%list suurenemist, seda taas tänu kange alkoholi müügi kiirele kasvule Venemaale. 14–17% kasvas aastaga ehitusmaterjalide ning pabermassi ja sellest toodete väljavedu. Masinate ja seadmete eksport jäi aastatagusele tasemele.

Impordis kahanes augustis aastatagusega võrreldes enim transpordivahendite sissevedu (-52%), mille tingis eelkõige jätkuv autode müügilangus siseturul, samas ka nende ekspordinõudlus oli madalam kui eelmisel aastal. Puidu sissevedu kahanes peaaegu 40% ja ehitusmaterjalide import veerandi võrra. Ka masinate ja seadmete impordi langustempo kiirenes augustis (-15%ni). Suurim tõus oli mineraalsete kütuste sisseveol (56%), kuid selle taga oli osaliselt, sarnaselt ekspordile, eelmise aasta madal võrdlusbaas, samas tõstis kasvu ka nafta kiire hinnatõus maailmaturul. Jätkuvalt tugeva kasvuga oli põllumajandussaaduste ja toidukaupade import, mis aga tulenes samuti osaliselt nende maailmaturuhindade tõusust. Esmalt vähendavad inimesed majanduse langusfaasis kulutusi tööstuskaupadele, siis aga muudavad toitumistavasid.

Septembris võib prognooside kohaselt jätkuda ekspordi mõõdukas kasv. Sellisel arvamusel olid ka konjunktuuriinstituudi eksperdid. Ettevõtete ootused olid siiski septembris tagasihoidlikumad. Vaid ligi pool ettevõtetest teatasid eksporttellimuste jäämisest tavalisele tasemele ja kümnendik lootis tellimuste suurenemist, ülejäänud olid aga meelestatud pessimistlikumalt. Kaubavahetuse bilansi puudujääk paraneb jätkuvalt.